Saada vihje
Baltimaade ainus katusekivide tehas töötab Kiius (0)
Article title
Tootmisjuht Erkki Tiro näitab kinnitusi ja lisatarvikuid.

Märtsis 1989 alustas Kuusalu vallas, Kiius tegevust katusekivide tehas Est-Stein. Täna kontserni BMI kuuluv ning Monier OÜ nime kandev ettevõte on algusest peale valmistanud betoonist katusekive.

Aastal 1989 tegi ENSV veel viimaseid hingetõmbeid. Käibel oli rubla ning käis suur ühisettevõtete asutamine. Kui tehase tootmisjuht Erkki Tiro kevadel 1991 tööle tuli, siis kive juba toodeti. “Mina päris alguse juures ei olnud. Aga 1989. aastal sai juba läbi läänemaailma luua ühisettevõtteid. Siis leiti, et selline katusekivide tehas oleks hea mõte,” räägib Erkki Tiro. Asutajate hulgas olid ENSV poolt kohalik Kuusalu kolhoos ja Kunda tsemenditehas. Samuti firma Soomest ja firma Rootsist. Koht oli juba algusest peale teada ning tehas pidi alustama Kiius. “Majandil oli liiva. Tsement tuli Kundast ning seadmed Rootsist,” ütleb Tiro. Asutamine oli 9.märtsil 1989 ning esimene toodang tuli liinilt 14.detsembril 1990.

Alguses oli firma nimi ühisettevõte Est-Stein. Kui ajad muutusid ja saabus juba Eesti vabariik, siis korraldati ettevõte ümber AS-iks Est-Stein. 1990-ndate keskpaigast oli omanik Braas ning sellest ajast on Kiiu tehas ka rahvusvahelises kontsernis. Pärast mitmeid muutusi kantakse juba üle kümne aasta Monier OÜ nime. Ettevõte on Monier BMI Groupi liige. “Kontsern tekkis mõned aastad tagasi. Groupi tuntumad kaubamärgid on näiteks Braas, Villas, Bramac, Icopal, Coverland, Redland ja Siplast. BMI Group hõlmab 40 riiki, 130 tehast ja peaaegu 10 000 inimest,” ütleb Tiro. Kiiu tehases ja tootearenduses töötab veidi alla 40 inimese. Neist enamus on kohalikud. Turundus- ning finatsosakond asuvad aga Tallinnas.

Kivid ühesugused, värv erinev

Algusest peale on toodangus betoonist katusekivid. Nende automaatne tootmine töötati välja 1950-ndatel aastatel. Sajand varem ehk aastal 1847 võttis aga nende tootmisele patendi Albert Kocher. Siis valmistati neid loomulikult käsitsi.

Kui 1980-1990-ndatel aastatel oli Eestis kivide valmistajaid mitu, siis tänaseks on pilt kõvasti muutunud. Betoonkivide valmistaja on ainsana Eestis ja kogu Baltimaades Kiiu tehas. “Aseri savikivide tootmine seisab juba üle kümne aasta. Lätis ja Leedus olid ka kunagi katusekivide valmistajad. Aga kriisid on neid räsinud ja tootmine on tänaseks lõppenud,” räägib Tiro. Soomes on üks betoonikivide tegija ja sealne ettevõte kuulub Monieriga samassse kontserni.

Kuidas valmivad aga betoonist katusekivid? Erkki Tiro seletab tootmises, et segu tuleb sõlmest liinile. Liiv on endiselt kohalik ehk Kuusalu vallast. Tsement saabub aga Lätist. Segule lisatakse ka pigmenti ehk raudoksiidi. “Ringliinil on alumiiniumvormid, kuhu peale valataksegi kivid. Segu surutakse läbi kahaneva pilu vormile.,” selgitab tootmisjuht.

Edasi värvitakse veel märg betoonkivi esimest korda. Teine värvikord tuleb peale siis, kui kivid on juba kuivanud. Edasi sõidavad kivid restidele ning seejärel kuivatuskambrisse. “Seal on soe ja niiske. Kambris seisavad kivid ööpäeva. Sealt tuleb välja juba tugevuse saavutanud katusekivi,” kirjeldab mees. Edasi võtakse kivid vormidelt üles, need värvitakse ning toodang liigu edasi pakkimisele. Laos seisavad kivid veel nädala. Siis veetakse need Eestisse, Lätti ja Leetu.

Praegu on liinid automaatsed. Kuid veel 1990-ndate alguses pakiti kive käsitsi. Koos uue liiniga vahetati ka kivide vormid.

Estonia katus Kiiust

Tuntum hoone, mille katusekivid on pärit Kuusalu vallast, on kindlasti rahvusooper Estonia. Seda kaunistavad juba paarkümmend aastat rohelised kivid. Veel on Kiiu kivid Pirita tee majal, kus on töötanud TV1 ja EOK. Lisaks kannavad Kiiu katusekive veel mitmed Eesti märgilised hooned. Näiteks Teaduste akadeemia, Inglise kolledž, Narva raekoda, keskpanga hoone, paljud mõisad ja Tallinna vanalnna majad. Samas on neid kive kasutatud ka uusehitistel üle Eesti. “Kindlasti on neid ka Kuusalu alevikus ja laiemalt kogu siinses vallas,” teab Tiro. Tema sõnul võiks toodetud kivide mahuga katta mitte ainult mõne väikese Eesti linna katused, vaid kogu linna.

Kivide ning laiemalt katusekatete juurde käivad iga katuse ehitamiseks vajalikud lisatarvikud. Seepärast loodi aastal 1991 ka metalli- ja lisatarvikute tsehh. Alguses töötas seal paar inimest. Tänaseks on tsehh suur ning toodang samuti. Toodangu hulgas on harjalauad, kivide traadist haagid, päikesepatareide kinnitused, redelid, harjakivide metallkinnitused, luugid, astmed ja muu metalltoodang. Kokku on lidsatarvikuid 521 erinevat nimetust. Neid eksporditakse muuhulgas Baltimaadesse, Põhjamaadesse, Saksamaale, Austraaliasse ning Malaisiasse .

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.