Saada vihje
Avati vanglatööstuse uus peamaja (0)
16 aasta eest loodud AS Eesti Vanglatööstuse käive oli mullu 2,17 miljonit eurot. Valmistatakse peamiselt saunakeriseid, grillahje, puidutooteid ja tekstiilitooteid. Käibest 65-70 saadakse kaubamärgi „Stoveman“ all.

24. märtsil avati Harku vallas Harku tee 59 arhitekt Ilmar Eensoo projekti järgi püstitatud Eesti Vanglatööstuse uus lao- ja büroohoone. 578 000 eurot maksnud hoones on 775 ruutmeetrit pinda, millest 2/3 moodustab ladu. Ülejäänud osas paiknevad bürooruumid ja näidistesaal, kus saab tutvuda pakutava kaubaga.
“AS Eesti Vanglatööstus loodi 16 aastat tagasi valitsuse otsusega,” meenutab juhatuse liige Voldemar Nellis, kes on ettevõtte tegemistes kaasa löönud viimased 13 aastat.

Eesti vanglates kannab praegu karistust ligikaudu 3000 inimest. Neist kahekümnendik leiab rakendust Nellise ettevõtte kaudu.

Kolmandik ekspordiks

“Eesti Vanglatööstusel on kaks olulist funktsiooni. Üks funktsioon on anda kinnipeetavatele tööhõivet,” selgitas firma nõukogu liige Priit Kotkas. Peamiselt antakse tööd Viru, vähemal määral Tartu ja Tallinna vangla kinnipeetavatele.

Osa Eesti Vangalteenistuse töötajatest on vabad inimesed, kelle puhul lähtutakse töölepinguseadusest. Sääraseid töötajaid oli ettevõttel mullu 27. “Kinnipeetavad ei tööta töölepingu seaduse alusel, vaid vangistusseaduse alusel. Neid oli keskmisel 140-150,” täpsustas Nellis.

Voldemar Nellis ja Priit Kotkas Harju maavanem Ülle Rajasaluga AS Eesti Vanglatööstuse uue peamaja ees. 

Kui uus Tallinna vangla valmib, tõuseb kinnipeetavatest töötajate arv 250 peale. “Uude Tallinna vanglasse tulevad korralikud töötsehhid,” lubas justiitsminister Urmas Reinsalu, andes ühtlasi välja veksli, et Tartus töötavate vangide töötingimusi parandatakse.

“Meie teine väga oluline funktsioon on mõelda välja tooted, mille järele turul on reaalselt nõudlus; nad sellisena disainida, korraldada nende tootmine ja leida neile turg,” lisas Kotkas. Toodetest 2/3 müüakse Eesti turul, 1/3 läheb ekspordiks.

Kaubamärgi Stoveman all toodetakse peamiselt saunaahje. “Neid me tegime eelmisel aastal üle 4000. Ülejäänu on grillid, suitsuahjud, lõkkeasemed, tarvikud nende juurde. Siis on meil ka puidutsehh. Puidust teeme mööblit, koerakuute, pakkimisraame,” rääkis Nellis.

“On veel õmblustsehh, kus valmivad põhiliselt linad, vähemal määral tööriided,” lisas Nellis. “Siis on meil pesumaja hotellidele, koolidele, haiglatele.” Kauba kvaliteeti kontrollivad vangidega tegelevad meistrid-õpetajad.

“Selle maja eesmärk siin on tugevdada just seda poolt, et meie müük, tootearendus ja üldine juhtimine saaks endale kodu,” selgitas Kotkas pidulikul avamisüritusel. “Siin majas hakkab tööle kogu meie kontor, kes ei tööta vangimajades, ja keskladu. See maja on ilus, hästi õnnestunud ja väga hästi ehitatud.”

Tootmine kasumis

“Tegelikult kehtib meil reegel, et töökohustus on kõikidel vangidel, kes ei ole haiged või ei osale õppetegevuses ja kui on tööd pakkuda,” ütles justiitsminister Reinsalu.

„Riigi heaks on kõigil vangidel töökohustus, kuid eraõiguslik AS Eesti Vanglatööstus saab tööle võtta vaid vabatahtlikult. Nad käivad kõik meil vabatahtlikult tööl, neid ei sunnita,” täpsustas Nellis oma kinnipeetavatest alluvate olukorda Jõhvi, Tartu ja Tallinna vanglas.

„Stovemani“ grill. 

Teistes riikides makstakse vangide tootmisele peale, Nellise väitel lausa 50-80 protsenti. Eesti Vanglatööstus seevastu on endaga ise toimetulev ja isemajandav ettevõte, ehkki kasum on sümboolne. Eelmise aasta käibeks tuli 2,17 miljonit eurot.

“Iga kuu maksame palka välja 45 000 eurot,” rääkis Nellis. “Vang ei tööta enamasti meil 40 tundi nädalas, sest on olemas sotsiaalprogrammid, kohtumised, uurimised.” Vangide kuupalk jääb 50 ja 500 euro vahele.Oma osa on vangi töö madalal efektiivsusel, samuti suurel kaadrivoolavusel – 70 protsenti aastas. Vabanenud vangid leiavad uue rakenduse väljaspool vanglat.

Vangi tööpäev algab hommikul kell kaheksa ja lõppeb õhtul viie paiku. Tööpäeva juurde kuulub lõunapaus. “Me nõuame seda, et kas mees käib päevas kaheksa tundi tööl või ärgu see päev üdse tulgu. Me püüame vältida töö mängimist,” rõhutas Nellis.

“See missioon, miks riik seda tegevust korraldab, on ikkagi sotsiaaltöö mõttega, et inimesi rehabiliteerida, et nad saaksid õiguskuulekale teele tagasi pöörduda,” arvas Reinsalu.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.