Saada vihje
Arvamus: Kuusalu – jumalast hüljatud vald teel olematusse (0)
Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ei ole rahul Kuusalu vallavalitsusega. Tema sõnul ei peaks Kuusalu vallavalitsus tegelema Kiiu mõisa renoveerimisega, prostate vaid selle maha müüma ning vallamajaks midagi muud otsima.

Kuusalu juurtega mees Peeter Paenurm kirjutas mõni aeg tagasi kohalikus Sõnumitoojas loo unustatud Kuusalust ja tegi ettepanekud Kuusalu aleviku arendamiseks. Et tehtaks vallamaja Kuusallu, therapy nagu see ka mõned head aastad tagasi koostatud detailplaneeringuga oli ette nähtud – täpsemalt endise Kuusalu kuulsa autoremondi tehase vastu, view et tekiks mingigi kiriku ja vallamaja vaheline side. Peeter Paenurme põhiline idee oli aga selles, et endise auväärse tehase praegune räämas ümbrus saaks heakorrastatuks ja kauniks.

Praegune Kuusalu vallavalitsus ega volikogu toonast detailplaneeringut pole jälginud. Alustati Kiiu mõisa, kus vallavalitsus asus, kapitaalremonti. Kirik oma kiriklatega on kuulunud alati kogudusele, kes on ka kogukond. Ei kiriklad ega kirikud ole kuulunud paljukirutud kirikuõpetajatele, vaid siiski kogukonnale, kui kasutada praeguseid termineid. Mõisad on kuulunud ikka eraomandisse. Kiiu praegusele mõisale leitakse kindlasti ostja, kes selle korda teeks, aga remonditult ei ostaks seda keegi, sest see oleks liiga kallis. Maardu mõis on hea näide.

Vallamaja pigem Loksal

Ja lisaks arvan ma, et Loksale sobiks vallamaja rohkem kui Kiiule. Üks eesti rahvas ju meil. Tuleb välja, et ei ole vahet, kus Kuusalu vallamaja asub. Kolhoosikeskust me enam taastada ei saa, sest kolhoosiaeg on möödas ja armastatud Arnold Vungi-sugust meest ka ei ole. Loksa oleks igati kaunis linnake, kus võiks olla valla keskus. Samas vallavanemaks sobiks elukogemustega ja kodukandi heaolu ja inimeste eest muretsev Kuusalu kihelkonna juurtega Värner Lootsmann, kes on juba küpsemas eas ja ei põe poisikeselikke komplekse. Ja samas oleks seegi hea, kui tükike Lääne-Virumaast saaks suurendama meie valda. Eks siis volikogu saaks näidata oma võimekust ja vallavanema valla arengu ning investeeringute eest tööle panna.

Praegu tundub, et vallavanem on hädas, kuna volikogust ei tule sõnumit valla arenguks ja nõnda on Urmas Kirtsi volikogule sunnitud ette andma, mida heaks kiita. Koalitsioonil on mõtteid vähe ja igal liikmel omad mured. Seepärast on ka vist areng Kuusalu südames seisma jäänud, kuna ainuke võimalus valda arendada on pangast laenu võtta. Samas tuleks otsida investeerijaid meie valda. See nõuab aga koostööd ja sõbralikkust, mitte kärsitust ja kiirustamist.

Ja kui Loksale ei kõlba, siis Kuusalu vallamaja peaks olema ikka Kuusalu keskuses ja Kuusalu kihelkonna, kogukonna, aleviku süda kirikaiaga peaks olema selline, mis tooks külalisi meilt ja mujalt kokku. Mitte et me ainult tarbime ja lüpsame nagu lehma. Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiks siiski ehitada vallamaja Kuusallu ja korrastada kirikaia ning vabadussamba.

Ei saa enam vaiki olla

Võib-olla on häda ka selles, et vallavanemad on Kuusalus suuremalt jaolt olnud võõraste juurtega mehed. Vallavanemaks sobiks hästi ka Peeter Paenurm, kelle isapoolsed juured on Kuusalu kihelkonnas ja emapoolne vanaisa oli Kuusalu kirikuõpetaja ca 35 aastat. Tundub, et sellel mehel on innovaatilisust ja kaugele vaatavat silma.

Kui arvatakse, et kirikuhärra peab kõike kogudusele kuuluvat enda omaks, siis see nii ei ole.

Kirikuõpetajad nagu vallavanemadki tulevad ja lähevad.

Ei ela enam Kuusalus ja tõesti ütlen eemalt vaadates, et otsusega, remontida Kiiu mõisa ja mitte ehitada vallamaja valla südamesse, läheb praegune volikogu ajalukku koos Kuusaluga. Kuusalu tuntud alevikust saab unustatud ääremaa ja Kuusalu vald kaob samuti.

Olen püüdnud vältida konflikte, sest kodurahu on väga tähtis ja ka valla juhtimine, aga praegu enam ei saa vaikida. Tahaks, et Kuusalu vald püsiks ka edaspidi keskusega Kuusalus. Ükskõiksus ja parteikuulekus on kõige halvemad siin elus. Hea on teiste raha jagada, aga ärme unustame inimest ja pea silmas ainult omakasu.

Jah, muidugi on see jutt või arvamus praeguses olukorras lootusetu. Lion Feuchtwanger räägib raamatus “Vennad Lautensackid” nii aastast 1932, enne Hitleri võimule tulemist. Üksik mees, kelle relvaks on üksnes teadmine, et tal on õigus, ja kes selle relva abil ründab mõistuseta mateeriat, on don Quijote. “Käputäis võimu on kasulikum kui kotitäis õigust,” ütleb väga õigesti saksa vanasõna. Parem olla don Quijote kui hiiglaseks peetud tuuleveski.

Kemplemine pole ilus

Seepärast julgen ka arvamust avaldada ja ei kahetse seda, sest on kurb, et praegune Kuusalu vallavolikogu koalitsioon on arvanud Kuusalu ajaloolise kihelkonna südame ajaloo prügikasti.

Poliitilise paratamatuse karmis ruumis ei kattu sõnad ja teod mitte alati. Ajalugu tuleb saatusest, lubadused ja sõnad aga tulevad kurgust, fabritseeritakse keele ja hammaste ning suulae abil ja ei

tähenda tuhkagi, kui on tegemist truudusega. Alles südamehääle poolt väljendatud sõnade puhul võib juttu olla truudusest või sõnamurdmisest. Võim ja sõprus on vastukäivad poolused, mis mõnikord surmavaid sädemeid tekitavad, olla ütelnud Adolf Hitler samas raamatus, mida soovitaksin kõigil poliitikutel lugeda, sest tundub justkui oleks aasta 1932. Oluline ei ole inimene – eesti rahvas ja kodukant –, vaid võim ja raha, aga mitte armastus ligimese vastu.

Mõni aeg tagasi avaldas üks vallaelanik arvamust, et tundub, et Kuusalu valla opositsioon on mõistlikum ja targem kui koalitsioon. Ja tõesti – poliitiline kemplemine ei ole ilus. Aga kurb on vaadata inimesi, kes koalitsioonileppe põhjal vaikivad ja teevad rumalusi ja on unustanud, mis on julgus seista oma kodukoha eest.

Tulevastele põlvedele

Omaaegne Kõue vallavanem ja praegune Kose koguduse juhatuse esimees Andres Õis, kes on ka Kuusalu vallas Joaveskil palju vaeva näinud, on öelnud: “Olenemata sellest, kuidas poliitikud kujundavad ja jagavad maailma ümber, on meie kohustus tugevdada kristlikku kogudust, püüda säilitada tulevastele põlvedele vara, mis on meie kätte usaldatud ja põlvest põlve edasi antud siin Maarjamaal viimased 800 aastat. Sellele usaldusele on rajatud meie visioon, tegutsemine  ja vastutus.”

Ka kogukonna kohta kehtib see sõnum, sest nii kirikaed kui surnuaed on meie esivanematega seotud.

Ärme siis unustame oma esivanemate kingitust meile, mis on vaja meil tulevasele põlvele edasi anda. Kiiu mõisa küll mitte.

 

 KOMMENTAAR

Kuna Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas süüdistab nii Kuusalu vallavolikogu kui ka vallavalitsust Kuusalu kandile valede otsuste langetamises, pöördus Harju Elu toimetus Kuusalu vallavalitsuse poole palvega selgitada olukorda, põhjendades vastuvõetud otsuseid.

Toimetusele vastas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi

 

Urmas Kirtsi

Kuusalu vallavanem

Jaanus Jalakas on juhtinud kohalikku kogudust üle 18 aasta. Kahju, et kokkuvõtteks ta leiab, et Kuusalu on jumalast hüljatud.

Mina nii ei arva, Kuusalu on hästi toimetulev, stabiilse ja aktiivse elanikkonnaga vald, mida juhib asjalik volikogu. Selge, et kõik otsused ei saa olla kõigile vastuvõetavad. Seega ka kirikuõpetaja mure, kas valla poolt rahapaigutamine valla omandis olevasse kinnisvarasse on ikka õige samm, on mõistetav. Vallavalitsus tegutseb volikogult saadud suuniste järgi. Kiiu mõisa remonti on arutanud ja otsustanud nii volikogu 2009–2013 kui ka praegune koosseis. Tegevus on kirjeldatud nii valla arengukavas kui eelarvestrateegias. Kiiu mõis on üle 200 aasta vanune ajalooline hoone, mille korrastamine on kogukonnale auasi.

Mõistmatud on ka Jaanus Jalaka muud väited: vallamaja parim võimalik asukoht Loksa linnas, Kuusalu volikogu halvustamine ja inimeste sildistamine.

Mõistan kirikuõpetaja kibestumist, kuid loodan, et lahenduse leiavad nii õpetaja isiklikud kui kogudusega seotud mured. Selleks soovin õpetajale selget pilku ja tasakaalukust. Vaid kindlalt kahel jalal seistes saab muredele leida lahenduse.

Mis aga puutub jumalasse, siis elab ta inimestes, kes on oma südamed talle avanud. See aga ei sõltu kirikuõpetaja tahtest.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.