Saada vihje
Ämari kooli hoone ehitatakse tugikeskuseks (0)
1979. aastal valminud Ämari koolimajas peetakse see kõige viimane lõpuaktus 21. juunil. Õpilased jätkavad Paldiski ja Keila, Vasalemma ja Padise koolides. Järgnevalt ehitab Lääne-Harju vald koolimaja ümber tugikeskuseks.

Kui Ämari oli nõukogude ajal suletud asula, õppis sealses venekeelses keskkoolis ligi 400 last. Kaheteist aasta eest, kui Kaja Sirel direktoriks sai, käis põhikooliks kahanenud õppeasutuses 89 last. Praegu on õpilasi kõigest 40.

Lastest 26 elab Rummu alevikus, 11 Ämari alevikus, kaks Vasalemma alevikus ning üks kaugemal Saue vallas. Klassidest on olemas 1.–7. ja 9. “Kaheksandat klassi meil praegu ei ole. Oli kooliaasta alguses, aga eelmise trimestri ajal läks see laps minema,” ütleb direktor.

Direktor Kaja Sirel. 

Töötajaid on palgal 17: direktor, 11 õpetajat, logopeed ja neli tehnilise personali inimest. Õpilaste nappuse tõttu annavad mõned õpetajad vaid neli tundi nädalas. Kooli ülalpidamiskulu oli eelmisel aastal 343 000 eurot, mis teeb aastaseks kuluks ühe õpilase kohta üle kaheksa tuhande euro.

Lõpuaktus 21. juunil

Miks ikkagi õpilaste arv üksnes langes, langes ja langes? “Inimesed kolivad väga palju siit ära, lähevad Tallinnasse,” arvab Sirel.

Ta juhib tähelepanu ka piirkondlikule konkurentsile. “Raske on võistelda Keila kooliga, mis on siin kõrval. Arvatakse, et seal saab paremat haridust kui väikeses maakoolis.”

Ämarist Keilasse on vaid 18 kilomeetrit. “Tegelikult on transport Keilasse hea. Paljude laste vanemad töötavad ka Keilas ja tahavad, et lapsed oleks nendele lähemal,” lisab direktor.

Kujunenud olukorras tegi Lääne-Harju vallavolikogu eelmise aasta 27. novembri istungil Ämari põhikooli sulgemise otsuse. “Meid oli juba varem teavitatud, et arvatavasti läheb kool sulgemisele,” meenutab Sirel. “Õpilaste arv on pidevalt vähenenud ja sellisena ei ole kool jätkusuutlik,” lisab vallavanem Jaanus Saat.

29. mail kõlab viimast korda Ämari põhikooli lõpukell. 10. juunil peetakse suurem hüvastijätupidu, kuhu on kutsutud nii õpilased kui vilistlased, kellel on koolist häid mälestusi. Õppeaasta lõppeb 12. juunil, üheksanda klassi lõpuaktus peetakse üheksa päeva hiljem.

Kooli sulgemise järel jätkavad lapsed õpinguid eeskätt Paldiski ja Keila venekeelsetes koolides. “Praegu on plaanis, et neli last jätkavad eestikeelsetes koolides – kaks Vasalemmas ja kaks Padisel,” loodab direktor.

Koolikell, mis viimast korda heliseb 29. mail. 

Juba praegu sõidab koolibuss Ämari ja Paldiski vahet. “Eesmärk oli õpilased kõik oma valla koolidesse, eeskätt Paldiski vene põhikooli saata, aga paljud lapsevanemad ei taha Paldiskit, sest Paldiski on kaugel, 26 km Ämarist,” selgitab Sirel.

“Meil on pikaajalised töötajad. Kõigil on kahju, et kool suletakse,” ohkab Sirel. Ta tunnistab samas, et Ämari suguse õppehoone jaoks on 40 õpilast liiga vähe. “Me lootsime küll, et äkki koolist tehakse algkool.”

Mis saab töötajatest edasi? “Keegi ei tea. Mitte midagi kindlat ei ole. Eks venekeelsel inimesel on üldse raskem, sest venekeelseid koole on vähem,” arvab direktor.

Hoonest saab tugikeskus

40 aastat vana Ämari koolimaja on 1693 ruutmeetrit suur. “Vajab remonti. Remontida tuleks katus, fassaad, küttesüsteem. Meil on põlevkiviõlikatel. Kõik toimib, aga on liiga kallis,” räägib direktor.

“Vallavalitsuse laual on olnud erinevaid variante, sealhulgas kaaluti hoone müüki. Samas on vallavalitsuse soov, et hoone leiaks kasutust just kogukonna poolt ning seetõttu jäi müügiplaan katki,” selgitab vallavanem Jaanus Saat.

“Teise variandina kaaluti hoone andmist Ämari lennubaasi kasutusse, aga nemad ei olnud sellest huvitatud,” jätkab Saat.

Kolmanda variandina arutati tugikeskuse rajamist koolimajja. “Vallavalitsuses on olnud juba pikemat aega arutelu tugikeskuse vajalikkusest ning selle võimalikust asukohast. Ämari kooli sulgemisega seoses tekkis mõte rajada see just antud hoonesse. Otsus sai tehtud selle aasta alguses,” täpsustab Saat.

Lääne-Harju valla veebilehe kaudu teavitati inimesi Ämari tugikeskuse ideest 25. märtsil. “Ma arvan, et sobib väga hästi. Ainuke asi on see, et siia peab ruttu midagi tegema, muidu see maja lihtsalt kantakse laiali,” hoiatab direktor.

Ümberehitamisele minevas koolimajas on praegu kümme klassiruumi. Lisaks võimla ja söökla. “Hetkel on üleval projekteerimishange ning millal tööks läheb, ei oska öelda. Samuti ei ole täna teada maksumus. Eesmärgiks oleme seadnud, et saaks juba selle aasta lõpus ühe osa tugikeskusest avada,” selgitab vallavanem.

Jaanus Saati sõnul on tugikeskusele kavandatud neli funktsiooni: kogukonnaruumid (noortetuba, käsitöö, sport jms tegevus), päevakeskus (eakate ja erivajadustega inimestele), toetatud elamise teenus ning sotsiaaleluruumid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.