Saada vihje
Eesti Energia uuendab Iru elektrijaama korstent (0)
Teist suve on Irbistero A-i kõrgust trotsivad töömehed uuendanud Iru elektrijaama 200meetrist betoonkorstent. Hetkel käib korstna värvimine, allergist milleks kulub pea 4,5 tonni värvi. Kokku on kaks aastat kestnud hiigelrajatise rekonstrueerimistööd läinud maksma veidi üle 300 000 eurot.

Küllap on paljud Peterburi maantee liiklejad märganud, et Iru elektrijaama korsten on saanud uued värvid. Tõsi, rajatis on endiselt punane ja valge. Kuid varasemad luitunud toonid on erksad. Mõni nädal tagasi võis märgata ka seda, kuidas kaks meest trosside otsas rippudes alumist valget osa värvisid. Sellel nädalal saavad uuendatud ka platvormid, redel ja piirded.

Eesti Energia projektijuht Marko Künnapas räägib, et hange remondi- ja värvitöödele kuulutati välja eelmise aasta keskpaigas. Küsijaid oli paar-kolm, pakkumise esitas Irbistero AS, kellel on kõrgtööde rahvusvahelised sertifikaadid. Sama firma on varem uuendanud ja värvinud näiteks Kristiine ja Kadaka katlamajade ning Narva elektrijaamade korstnaid.

Kahe suve töö

“Remondiga alustati eelmise aasta suvel. Esimene osa sai värvi alla 108,5 meetrist kuni 200ni ehk ülemine pool. Teine osa nullist ehk 108,5 meetrini tehakse tänavu. Tööde tähtaeg on augusti lõpp ja siiani on kõik läinud plaanipäraselt,” ütleb Künnapas.

Kõrgvärvijatel tuli paigata betoonseinte pragusid, võõbata korsten kruntvärviga ning seejärel kaks korda punase või valge värviga. Loomulikult pole värvid need, mida kauplusest koduse seina või lae katmiseks kasutatakse. Tegemist on spetsiaalsete erinõudmistele vastavate Caparoli toodetega. “Osa platvormide ja redeli piirdeid tuli uute vastu välja vahetada, osa metallosasid puhastati ja seejärel värviti üle,“ selgitab projektijuht.

Viimasest remondist 16 aastat

Kokku kulub 200meetrise korstna katmiseks ca 4,5 tonni värvi. Kõikide abivahendite (trossid, rullid, pintslid, kiivrid jms.) ja värvide eest hoolitseb töövõtja ehk Irbistero AS. Ka varem oli korstnal kolm valget ja neli punast vööndit. Nii jäi see ka pärast kaheaastast uuendamistööd. Künnapase sõnul on erinevate värvide kasutamine seotud lennuohutsega. “Kõik maapinnast üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid tuleb kooskõlastada lennuametiga,“ lisas Marko Künnapas.
Kui tihti peab hiigelrajatist uuendama ning katet värskendama? “Aastaid ei ole määratud. 1999. lõppes viimane remont. Kõik sõltub sellest, milline on betooni ja värvi olukord,” teab Künnapas.

Iru elektrijaam ja korsten

* Ehitamist alustati aastal 1974. Esmakordselt kütsid Maardu linnas asuva Iru elektrijaama kaks veekatelt Lasnamäe ja Maardu kodude radiaatorid soojaks 1978. aasta sügisel. 1980. aasta detsembris sai katlamajast soojuse ja elektri koostootmisjaam. Alates 1999st töötab jaam põhikütusena maagaasil ning reservkütusena kasutab vedelkütuseid. Elektrijaama soojuse tootmisvõimsus on 764 MW, elektritootmisvõimsus on 173 MW.
* 2013. aastal rajas Eesti Energia Iru elektrijaama kaasaegse ja efektiivse jäätmeenergiaploki, mis toodab elektrit ja soojust segaolemejäätmetest. Iru jäätmeenergiaplokk on võimeline taaskasutama 220 000 tonni jäätmeid aastas.
* 202,4 meetrine korsten on Harjumaa (v.a. Tallinn) kõrgeim ehitis. See on rajatud 35 meetri laiusele betoonvundamendile. Valmis aastal 1978 pärast 2,5-aastast ehitamist ning sai 18 aastat hiljem ka Eesti kõrgeima lifti. Korsten on ehitatud põlevkivituhka kasutades.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.