Saada vihje
100 päeva peale valimisi – arvamused ja lahkarvamused (0)
Kui kaua see valitsus püsib? Kas automaks on parem kui kütuseaktsiisi tõus? Miks ei andnud opositsioon valitsusele traditsioonilist kriitikavaba 100 päeva? Milline valijaile antud lubadus peab olema lunastatud esimese tööaasta jooksul?

Arutamaks neid ja teisigi küsimusi kutsus Harju Elu toimetus enne riigikogu suvepuhkusele minekut toimetuse vestlusringi kõigi erakondade Harju- ja Raplamaalt valitud esindajad. Kohale tulid (saabumise järjekorras) Henn Põlluaas (EKRE), symptoms Yoko Alender (Reform) Artur Talvik (Vabaerakond), anesthetist Jüri Ratas (Keskerakond) ja Juhan Parts (IRL). Sotsiaaldemokraat Hardi Volmer vabandas mittetulemist olulise isikliku põhjusega.

Et küsimused olid kohaletulnuile ette teada, bronchi siis läks ilma eelmänguta kohe ägedaks aruteluks. Mis oma tulisuselt ei jäänud sugugi alla Toompeal peetavaile debattidele. Ajakirjanikele jäi loomulik õigus võtta hoogu maha – nagu riigikogus spiikril – või esitada täpsustavaid küsimusi.

Kes laimab EKREt?

Kas töö Toompeal on selline, nagu enne valituks saamist ette kujutasite?

Yoko Alender: Arvan, et rahvaesindaja töö on nagu iga teinegi töö – tulemus sõltub tegijast. Komisjonide töö on hooga käima läinud, ja kultuurikomisjonis, kuhu soovisin, tegelen haridusega: käin palju koolides, suhtlen noortega. Võin öelda küll, et see on töö, mida endale ette kujutasin ja mida teha tahan.

Artur Talvik: Mind hämmastab automaatsus paljudes asjades, see tekitab protesti. Näiteks läks kindlustusseaduse eelnõu järjekordsele hääletusringile (algatatud eelmise Riigikogu koosseisu poolt – Ü.R). Kui siis juhtisin kogenumate kolleegide tähelepanu sellele, et ka selle sisusse peaks süüvima, nii mõnedki olulised aspektid, näiteks ühistuline kindlustus, vajaksid lisamist ja teised punktid täpsustamist, sain vastuseks, et sellega on juba piisavalt tegeldud, mingi Euroopa Liidu direktiiviga vastavusse viidud seadus pidi olema vastu võetud juba 1. märtsiks, aga meie viivitame. Võtsime jõuga aja maha, mitu inimest tegeles selle seadusega ja tulemus – ka ühistuline kindlustustegevus on nüüd seadusega kaetud.”

Henn Põlluaas: Mulle on alati poliitikaga meeldinud rohkem tegelda kui kommunaalküsimustega (enne riigikokku valimist oli Henn Põlluaas Saue linnapea – Ü.R). Et EKRE esindatus Riigikogus on napp, oleme suuremate erakondadega võrreldes märksa enam haaratud igasuguste komisjonide töösse. Seda poleks muidugi osanud arvata, et juba järgmisel päeval peale valituks saamist meie vastu sellist laimukampaaniat alustatakse – kahe nädala jooksul ilmus üle 20 artikli, milles meid süüdistatakse natsiideoloogia levitamises. Tõenäoliselt ei osanud laimukampaania algatajad ette arvata, et pääseme riigikokku, selle tõttu kohe peale valimisi ka selline laimukampaania.“
Kes on laimukampaania taga, selle jättis Henn Põlluaas täpsustamata.

Riigikogu – kummitempel

Riigikogu on nimetatud nii mõnigi kord valitsuse kummitempliks. Kas sama võib öelda ka 13. koosseisu kohta?

Juhan Parts: Mäletan 1992. aasta riigikogu – siis küll amentnikuna – kus oli kaheksa fraktsiooni ja vastu tuli võtta palju põhimõttelisemad otsused kui tänastel rahvaesindajatel. Samas – ka maailm meie ümber on palju muutunud. Läinud sajandi 90ndate algus oli Eesti jaoks avastuste aeg, maailmas valitses heaolu ja õitseng, meid võeti igal pool avasüli vastu. Kõik muutus 2001. aasta 11. septembril. Järgnevatel aastel on pingekoldeid aina lisandunud, tekkinud on protektsionism, pead tõstavad vanad ideoloogiad. Ka meil Eestis – aga ka mina ei nimetaks kellegi nime. Et rahvusvaheline olukord on märksa keerulisem kui näiteks kümme aastat tagasi, peame täpsemalt positsioneerima – mis toimub meie ümber, kuhu me minna tahame, mida saavutada ja kuidas seda teha. Riigikogu, valitsus, meie kõik. Ka Harju Elu. Siis on lootust edu saavutada. Riigikogu ei saa olla kummitempel. Palusin määrata end riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni, et hoida silm peal sellel, et riigikogu ei muutuks Euroopa Liidu kummitempliks.

Jüri Ratas: Minu arvates on see pluss, et erakondi on Toompeal rohkem ja uusi liikmeid palju – riigikogu on uuenenud, ühiskond on paremini esindatud. Kas sellepärast on keerulisem riigikogu ka ohjata – raske öelda, parlament pole tuure veel üles saanud. Võin öelda veel seda, et majanduskriisi aastatel, 2008-2009, oli riigikogu tõesti kummitempli eest: kui seadus tuli, siis kohe ta läbi ka läks: ju eriolukord nõudiski kiiremaid otsuseid. Olen veendunud aga, et riigikogu praegune, XIII koosseis ei muutu kummitempliks, rahvaesindajad seisavad riigi ja rahva huvide eest.

Kui kaua püsib koalitsioon?

Yoko: Seda ei oska ennustada meist keegi. Reformierakond valis uue juhatuse. Valisime vana noore esimehe – Taavi Rõivase – tagasi. Nüüd ootame, mida teevad koalitsioonipartnerid, kel valimised ees. Nendest valikutest sõltub palju. (sotsiaaldemokraatide ja IRL valikud olid siis veel tegemata – Ü.R).
Henn: Riigikogus veetakse praegu sellele kihla, kui kaua praegune koalitsioon püsib. Ka koalitsiooni enda liikmed ei ole pakkunud rohkem kui kaks aastat. Tegelikult sõltub valitsuse ja koalitsiooni kestmine ikka sellest, kuidas suudetakse ajaga kaasas käia, ennast muutuvas ajas muuta. Kui peaminister Rõivas endiselt väidab, et meile pole narratiivi vaja, igal aastal kasvab eelarve nagu buumi ajal nagunii 20-30 %, siis see valitsus ei saa kaua püsida.

Juhan: Eesti valija tahab saada toimivat ja tegusat valitsust, koalitsioonipartnerid ei taha kuulda pidevaid süüdistusi, et neile on saba ja sarved kasvanud, käib pidev üksteisele andmine. Paraku on ajakirjandus selle õnge läinud, toimub valitsuse lammutamine. Ei arvestata, et toetuda saab ja tuleb kogemustega inimestele, vähendamaks natukenegi ebakindlust ja ebaselgust tuleviku suhtes. Valimised on läbi ja rahvas sõna öelnud. Nüüd peavad tegutsema valitsus ja koalitsioonipartnerid. Ja meie ei saa tegelda bluffimisega. Arvan aga, et koalitsioonikõnelustel tehti viga liiga detailse lepingu koostamisel – ülidetailsete koalistioonilepingute aeg on ümber.

Artur: Pole ju mingi saladus, et koalitsiooni liikmed suhtuvad üksteisesse üleolevalt, neil endilgi pole usku koalitsiooni püsimisse. Seda on tunda riigikogus, seda on tunda ühiskonnas.
Jüri: Ei oska öelda, kui kaua koalitsioon püsib, võin aga võrrelda eelmiste ja praeguse rahvaesinduste toetust rahva poolt. Kui Juhan Parts oli 2003. aastal peaminister, toetas valitsuskoalitsiooni mõni kuu pärast valimisi 48% valijaist, 2007. aastal oli toetus Ansipile 66%, – tõsi, seda mõjutasid pronksiöö sündmused –, 2011 oli Ansipi valitsuse reiting 50%; praegust koalitsiooni Rõivase eestvedamisel toetab vaid 40% küsitletuist: nii väike pole toetus valimiste järgselt kunagi olnud; see on tõsine märk.

Kas Keskerakond kui suuruselt teine erakond riigikogus oleks nõus valitsemisvastutust võtma ajal, mil erakonnas endas asjad segased? Ja kas see oleks aus valijate suhtes – valija ei tea, kes hetkel erakonda juhib, on see Kadri Simson, Yana Toom või keegi kolmas?

Jüri: Me oleme mitmeid kordi valitsemisvastutust kandnud. Me kanname praegu vastutust paljudes omavalitsustes, sealhulgas Tallinnas. Vajadusel oleme vastutust nõus jagama kõigi nende riigikogus esindatud erakondadega, kelle jaoks on oluline viia Eesti rahvaarv taas tõusule, luua Eestis selline elukeskkond, et siit ei minda, vaid siia tullakse. Meil tuleb korraldada ümber regionaalpoliitika nii, et Eesti arengumootorid ei oleks üksnes Tallinn ja Tartu. Ennekõike jagaksime vastutust aga nende erakondadega, kellega meil on kõige suurem ühisosa, sotsiaaldemokraatidega. Mis puutub sisepoliitilisse kliimasse erakonna sees, siis meil on kõik paigas: erakonna esimehe eemal viibides juhib erakonda esimehe kohusetäitjana Kadri Simson. Mis puudutab astmelist tulumaksu, mille sisseviimisest ei taha Eesti rahvas väidetavalt midagi teada, siis kõik erakonnad tõstatasid valimiste eel maksureformi vajaduse, välja arvatud Reformierakond.

Suurim lahkhelide allikas – maksud?

Yoko: Ei vasta tõele. Reformierakonna jaoks on oluline tööjõumaksude langetamine ja lastetoetuste tõstmine. Aktsiiside tõstmine on selge poliitika kujundamine, mitte katteallikate otsimine. Nii alkoholi kui kütuse kõrgem maksustamine on väga õigeks poliitikaks. Kui vaatame meie transpordisektorit, siis oleme teiste Euroopa riikide hulgas halval positsioonil – meie transport on saastav.

Henn: Seda juttu ei tasu rääkida maainimesele, kes peab last 10-15 km kaugusele kooli või lasteaeda viima ja siis ise tööle jõudma. Me ei saa võtta kõike linlikust vaatenurgast. See käibemaksu ja aktsiiside tõus mõjutab tervet Eestit. Ühe käega koalitsioon väikesepalgalistele oma uue majanduspoliitikaga annab, teisega käega võtab. Ja kaks korda rohkem.

Artur: Need ettepanekud, mis tehakse lastetoetuste suurendamiseks ja tööjõumaksude vähendamiseks, on õiged, aga nende kate on naiivne või silmakirjalik. Võitu ei tule. Põhiliseks katteallikas peaks olema ettevõtte tulumaks. Kui tahate tööjõumakse alandada, siis tuleb maksustada rikkaks olemine. See on asja tuum. Vabaerakonna ettepanek on jõuliselt vähendada tööjõumakse, kattes selle ettevõte tulumaksuga.

Juhan: Ettevõtete konsolideeritud kasum 2013. aastal oli neli miljardit eurot. Sellest laekus riigieelarvesse ettevõtte tulumaksudelt 10% ehk 400 miljonit eurot. Kui kõrgele tahab Vabaerakond seda protsenti tõsta? Kas tahame teha sama süsteemi nagu Soomes oli? Teame kõik, et Soome valitsus eesotsas miljonärist ettevõtja Juha Sipiläga otsib kriisist pääsu.

Henn: Soomest rääkides võiksime eeskujuks võtta nende meetodid valitsuse moodustamisel. Koalitsioonikõnelustel osalevad ametiühingud, ettevõtjate esindajad. Nii moodustatakse kõiki rahuldav laiapõhjaline valitsus. Meil on oluline roll valitsuskõnelustel mingil tagatoal.
Jüri: Meie ei andnud koalitsioonile traditsioonilist 100 kriitikavaba päeva. Miks? Veel päev enne valimisi lubas Taavi Rõivas rahvusringhäälingu otsesaates, et maksutõuse ei tule. Läks päev mööda ja tulid jutud aktsiisitõusust, käibemaksu erisuste kaotamisest. Lugesin Reformierakonna programmi hoolega läbi. Neid maksutõuse selles ei lubata.

Yoko: Ei vasta tõele. Meie programm näeb ette tarbimise maksustamist, samas sotsiaalmaksu alandamist.

Jüri: Kui juhtiv erakond seab eesmärgiks sotsiaalmaksu langetamise, siis see tehakse ka ära, aga kui samas kaasneb aktsiiside tõsus, halveneb majanduskeskond tervikuna. Ma pole veel ühegi ettevõtja suust kuulnud kiitust sotsiaalmaksu langetamisele, küll aga kriitikat aktsiisitõusude ja majutusteenuse käibemaksu tõstmise osas. Kogu maksupakett tuleb ümber vaadata. Sellepärast me ei andnudki 100 kriitikavaba päeva, et uus maksuseaduste pakett ei jõustuks enne 1. juulit. Teatavasti peab kuus kuud enne eelarveaasta algust riigikogu kõik maksumuudatused heaks kiitma. Kogu maksupakett tuleks uuesti avada. Oleme takerdunud dogmadesse – midagi põhimõttelist ei tohi muuta. Sama jutt käib 15 aastat. Samas on ühiskond muutunud.

Yoko: Keskerakonna maksuettepanekud pole saanud rahva mandaati. Küll on saaanud Reformierakond mandaadi oma poliitika jätkamiseks.

Juhan: Üks aspekt, millele kogu koalitsioon peaks maksupaketti vastu võttes siiski mõtlema – me ehitame suurt ja võimast riiki, milles on väike ühiskond. Riik üritab leida lahendusi kultuuri, spordi, sõnaga kõigi eluvaldkondade rahamuredele. See on nagu nagu sotsialism, kus riik on kõik ja kodanikuühiskonda pole. Ettevõtete maksustamise kaudu võiksime rohkem mõjutada spordi ja kultuuri teostamist. Laiemalt kodanikuühiskonna arengut.

Mida teen aastaga

Yoko: Kultuurikomisjonis tegeleme kiusamisvaba kooli ja lasteaia programmi ning suhtlemistreeningu õppekavasse viimisega. Kiusamisvaba programm on mõeldud kõikidele vanuseastmetele, see peaks riigi vahendeid kaasates jõudma kõikidesse koolidesse ja lasteaedadesse. Täna oleme kuueastase programmi teises aastas. Kodanikuühiskonna liinis on meil abis Põhjamaade spetsialistid. Seda teed tahan jätkata.

Henn: Kuna oleme opositsioonis, siis on raske mingeid lubadusi anda, koalitsiooni teerull sõidab häältega opositsioonist üle. Olgu siin vaid üks näide – Keskerakond tõstatas tasuta koolilõuna eelnõu. See hääletati maha. Olen kindel, et varsti esitab sama eelnõu mõni koalitsioonierakondadest, tõenäoliselt sotsiaaldemokraadid. Sellepärast – kui oma programme ei saa ellu viia, siis püüame takistada lolluste ja rumaluste elluviimist. Näiteks kooselu seaduse rakendusseaduste vastuvõtmist, aktsiiside tõusu, meile kahjuliku piirilepingu sõlmimist Venemaaga.

Artur: Meie eesmärgiks on kasvatada oma toetust aasta jooksul veelgi, selleks hoiame silma peal ennekõike demokraatiapaketil ja riigireformil ja toetame kõiki häid mõtteid.

Juhan: Koalitsioonil on kümme valimislubadust, mille me kindlasti saavutama peame. Olulisemad neist: madalapalgaliste maksureform, mis on tagasiulatava mõjuga; üksikvanema toetus; paljulapseliste pere- ja kodutoetus. Nendes reformides on ka sotsiaaldemokraatide lubadused sees. Raske pähkel oli ja on riigi- ja haldusreform. Et nüüd on see aga koalitsioonileppes sees ja peaminister iskilikult vastutuse võtnud, siis see ka käivitub. Kui aasta pärast pole midagi muutunud, siis võib igaüks öelda, et valitsusel pole suunda, pole narratiivi.
Aga arvan samuti, et kui erakonnad on ennast sisemiselt uuendanud, siis majanduskasvu jaoks tuleks uuesti maha istuda ja analüüsida, mida valitsus teha saab.

Jüri: Meie eesmärk on aasta jooksul ajutisest opositsioonist välja jõuda, riigikogu XIII koosseisus koalitsiooni kuuluda. Valitsuses soovime muuta maksu- ja regionaalpoliitikat, peatada väljarände ning viia sündide arvu taas tõusule.

Viimane sõna

Yoko: Palju on siin kõneldud poliitilisest kultuurist, opositsiooni ja koalitsiooni vastastikustest suhetest. Tuletaksin siin Harju Elu toimetuses meelde nii kolleegidele kui lugejatele: kui tahame muuta poliitilist kultuuri, peaksime muutma ennekõike iseennast.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.