Viru raba: parim paik kevadmatkaks (0)
Article title
Viru raba kevadel. Fotod Ülo Russak

Viru raba parklas seisvate autode ja koroona leviku vahele võiks tõmmata võrdusmärgi – mida agressiivsemalt pandeemia peale tungis, seda rohkem oli autosid Tallinna–Loksa tee äärde jäävas parklas.

Eestimaa inimene otsis rabas vaenlase eest peidupaika ja varju – täpselt nagu muistegi. Aga otsis ka tegevust vahelduseks tegevusetusele. Kui koroona lõppes, jäi ka autosid raba servas ja inimesi rabas vähemaks.

Ja nüüd, mida rohkem suve poole, mida soojemaks ilm muutub, seda enam hakkab Viru raba parkla taas autodega täituma. Ja raba jalgtee inimestega. 2020. aastal loendati Viru raba matkarajal maist novembrini ligi 39 000 matkajat. Sellega on see rada RMK õpperadadest Eestis Taevaskoja ja Pärnumaa Tolkuse raba järel kolmandal kohal. Viru raba on seega nagu jätk Tallinna tänavatele, kõndijaid on nii palju, räägitakse mitmes keeles.

Mis on see, mis rappa kutsub?

„Mulle meeldib kevadine jõhvikas rohkem kui sügisene, maitseb nagu magus vein,“ ütleb üks matkakaaslastest äsja leitud kuremarja suhu pistes. Ainuke häda – Viru rabas on jõhvikaid vähe, sest korjajaid on palju. Ja kevadel marju hoopis napib. Sellepärast ei pea siin paika ka vanarahva tarkus: rappa tuleb minna juuni algul, siis saab jõhvikate õrnroosade õite järgi otsustada, kas sügisel tasub jõhvikale tulla, kas on saaki loota. Viru rabas see ei kehti. Jõhvikaid siia otsima ei tasu tulla.

Aga raba kohta ei saagi vist öelda, et ma tulen siia selle või teise pärast. Et mulle meeldivad võimsad puud või maalilised järvevaated või kivikülv… Raba on tervik, mis paelub just oma tagasihoidliku, rahuliku terviklikkusega. Kus kidurad männid vahelduvad rabajärvedega, kus puudel kasvav samblik muutub märkamatult samblaks. Turbasammal ongi see, mis on selle ainulaadse maailma – rabamaailma – kujundanud.

„Vähemalt kaheksa tuhat aastat on turbasammal siin iseendale maailma loonud. Kogu see ala on üks suur eluline tervik läbimõõduga kilomeetreid – see on raba olemus. Raba on kui vangistatud järv. Vesi on, paadiga sõita ei saa. Maa on, käia ei saa. Raba hääled on vaiksed, väga teistsugused kui mujal. Taimi on vähe, tunnen neid kõiki ühekaupa nägupidi – seepärast rabas mulle meeldibki,“ on kirjutanud loodusemees Hendrik Relve.

Raba kui muuseum

Viru raba pindala on 235 hektarit. Viru jääksoos hakati turvast kaevandama 1950. aastail ja see toimus 1985. aastani. Kogu kaevandusala pindala oli kokku 69 hektarit. Nüüd on hakatud turba kaevandamise alasid taastama.

Esimesed ulatuslikud taastamistööd tehti Viru jääksoos 2012. aastal. Selleks suleti raba kuivenduskraavid paisudega. Paralleelselt kraavide täitmisega rajati kraavidele turbast veetõkked ehk paisud, mis takistab vee liikumist mööda kraavisängi ja sunnib pinnavee liikuma mööda looduslikku maapinda. Alal uuesti tekkinud veerežiim toetab igati sookoosluse taastumist ning säilimist taastamisala ümbruses. Kogu see turbakaevandamise ja jääksoo uuendamise ajalugu on kirjas infotahvlitel kraavide ja laugaste vahel.

45 aastat laudteed

Viru raba laudtee idee autori, Lahemaa rahvuspargi endise direktori Arne Kaasiku meenutuse järgi sündis idee rajada Lahemaa parki laudtee Soomes, kus tal õnnestus käia 1974. aastal.

Ehitusmaterjal oli plaanis vedada Burani mootorkelguga, aga et talve ei tulnud, kanti kõik materjal kohale. Et kogemus puudus, rajati rada otse pinnasele. Seitsme aastaga oli see mädanenud.

Praegune laudtee on osaliselt kahest lauast pakkudele pandud rajatis, Tallinna maantee poolses otsas on aga tee nii laiaks ja kindlaks ehitatud, et sellel saab sõita ka ratastooliga. Raba keskel on vaatetorn, mille ülemiselt platvormilt paistab ära kogu rabamassiiv.

Info

Viru raba matkarada, mis läbib Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku, on üks paremini ligipääsetavaid sooradasid Eestis. Teekond on 3,5 km pikk, ringi pikkus 6 km. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Üle raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud.

Hea teada: kuni vaatetornini (1400 m) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooliga või lapsevankriga liikujale. Erivajadusele mõeldes on ka torni esimesele platvormile juurdepääs.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.