Viiskümmend rujalist aastat Tajo Kadajase meenutustes (0)
Article title
Ansambel Noor Eesti aastal 1977 Kalevi spordihallis. Süntesaatori taga Rein Rannap, paremal Heitti Riismäe (seljaga) fagotil ning keskel (mikrofoniga) Tajo Kadajas.

1971. aasta septembris alustas Rein Rannapi eestvõttel tegevust Eesti kodumaise rokkmuusika tähtis ning kultuslik ansambel Ruja. Aastakümneid Kuusalu vallas elanud Tajo Kadajas pole olnud küll ansambli ametlik liige, kuid mälestusi Rujast, muusikutest ning esinemistest jagub tal palju.

Mõni aeg enne juubelit vastas Tajo Kadajas Harju Elu küsimustele. Ruja ise eksisteeris aastatel 1971–1988.

Olete olnud Kuusalu valla elanik. Kui kaua?

Elasin Kuusalus aastatel 1959–2006. Olin 2003. aastal uuesti abiellunud, minu abikaasa elas Tartus. Pärast isa surma 2005. aastal kolisin ma 2006. aasta veebruaris Tartusse ja hakkasin tööle Tartu maksuametis maksukonsultandina.

Millal ja kuidas saite teada uuest ansamblist? Kuidas algas teie sõprus Urmas Alenderi ja teiste Ruja liikmetega?

1971. aasta 1. septembrist asusin ma õppima TPI (praegune Tallinna tehnikaülikool – toim.) majandusteaduskonda. Esialgu ei teadnud ma Rujast mitte midagi. Aga vaikselt hakkas kumu üliõpilaste hulgas levima. 1972. aasta veebruarist muutus Ruja koosseis ja kitarristid vahetusid. Bändi tulid Andres Põldroo ja Tiit Haagma. Esituskoosseis jäi viieliikmeliseks ja mindi Puhkeparkide Direktsiooni alt ära Kirovi kalurikolhoosi alla. Neljanda lauluna lindistati veebruarikuus uuendatud koosseisus mingi telesaate jaoks ETV stuudios (salvestas Koit Pärna) laul “Rukkilõikus”.

Tõenäoliselt kuulsin ma neid Ruja esimesi lugusid mingil ajal Eesti Raadio “Keskööprogrammist” ja nägin Ruja pilti ka ajakirja Noorus kaanel 1972. aasta augusti- või septembrikuu numbris.

Esimene Ruja elava esituse kuulmine?

Päriselt ja elusalt kohtusin ma Rujaga esimest korda 24. septembril 1972 TPI aulas Tallinnas, kus nad andsid kontserdi. Esimene mulje oli vapustav. Tegemist oli Eesti oludes uskumatult ägeda ansambliga.

13. oktoobril 1972 esines Ruja jällegi TPI aulas. Seekord kellegagi koos, sest anti siis pool kontserti. Novembris-detsembris 1972 vahetas bänd jälle proovikohta. Uueks kohaks sai Jaan Kreuksi nimeline kultuuripalee, nn Vana Tomp Pikal tänaval.

Tajo Kadajas esinemas aastal 2012. 

Sellest ajast peale olin ma alati kohal, kui nad Tallinnas kuskil üles astusid. Tihtipeale esineti Salme tänaval asuvas nn Uues Tompis (30.09.1972 / 10.02.1973). Kindlasti olin ma kohal Vanas Tompis, kui 14. aprillil 1973 tehti ühine kontsert ansambliga Fix. Mäletan sellele kontserdile sissepääsemist. Pikk tänav oli mõlemalt poolt Vana Tompi vähemalt 50 meetri ulatuses rahvamassist blokeeritud.

Mingit võimalust sissepääsemiseks ei olnud. Kahe-kolme pooltuttava poisiga leidsime, et kontserdipaiga kõrvalmaja on remondis ja meil õnnestus selle keldriaknast hoone keldrisse siseneda. Kuidagi keldrite kaudu murdsime me Vana Tompi keldrisse sisse. Sealt juba kontserdimajja üles ronides sattusime väiksesse ruumi, kus hoiti koristaja harju ja ämbreid. Välja ronides sukeldusime rahvamassi, ilma et meil oleks tekkinud mingeid jamasid.

Üks minu kaaslane sellel keldrist keldrisse ronimise teel oli Jaanus Nõgisto, tulevane Ruja kitarrist aastast 1973.

“Fixil oli mitmehäälne supervokaal, Rujal aga uskumatu kirg ja fiiling. Minu silmis oli Ruja selgelt parem bänd.”

Fix esines esimesena, Ruja aga teisena. Fixil oli mitmehäälne supervokaal, Rujal aga uskumatu kirg ja fiiling. Minu silmis oli Ruja selgelt parem bänd.

Tajo Kadajas ansambli Meie liikmena aastal 1975. Fotod Tajo Kadajase erakogu 

Ise ma tutvusin Urmas Alendriga 1973. aasta 14. oktoobril, kui ma esinesin Uues Tompis tantsu vaheajal oma 1973. aasta kevadel välja tulnud uue ansambliga Meie. Pärast minu esinemist tuli Urmas minuga rääkima ja väljendas vaimustust äsja kuuldud ansambli esinemisest. Et mulle jälle meeldis tema ansambel Ruja, saavutasime kohe hea kontakti. Rääkisime sel õhtul pikalt. Õhtu lõppedes kutsus ta mind järgmiseks päevaks oma Lasnamäe koju külla. Sealt meie tutvus algas. Ja Urmas tegi mind varsti tuttavaks ka Rein Rannapiga.

Mis bände olite ise 1970-ndateks teinud? Kas olete muusikat ka õppinud?

Muusikat ma õppinud ei ole. Alustasin bändi tegemist basskitarri mängides ja taustavokaali lauldes Loksa keskkoolis 1969. aasta sügisel, olles 10. klassis. Bändi nimi oli Jeekimid, mis tundub tagantjärele naljakas nimi. Repertuaaris olid laulud ansamblitelt The Beatles, The Rolling Stones, The Birds ja Creedence Clearwater Revival. Olid ka mõned omatehtud laulud. Lääne bändide lauludele otsisime luulekogudest eestikeelseid sõnu või tegime need lausa ise. Ei tahtnud ju oma puu-inglise keeles laulda.

Kas olete ka koos Rein Rannapiga ühes ansamblis esinenud?

1976. aasta sügisel kutsus Rein Rannap mind lauljaks supergruppi (kõik bändiliikmed olid ennast tõestanud Tallinna parimates bändides) Noor Eesti.

Selle bändiga tegime proove 1976. aasta sügisest kuni 1977. aasta kevadeni. Bänd astus üles 1. ja 2. aprillil Kalevi spordihallis toimunud suurel festivalil, mille korraldas Ari Dubin ja millest on tema äsja ilmunud mälestusteraamatus põhjalikult juttu. Neil kahel kontserdil esinesid parimad Eesti ja Vene bändid ning muu hulgas esines seal ka Margus Kappeli aegne Ruja.

Need kontserdid jäid ansambli Noor Eesti ainsateks esinemisteks. 1977. aasta sügisest läks Rannap Moskva konservatooriumisse õppima ja bänd läks laiali. Suve hakul salvestasime Eesti Raadio stuudios vist viis laulu. Helipuldis oli Lepo Sumera. Esimesest salvestamise sessioonist jäi laul “Ühes väikses Eesti linnas” välja, kuna Rannap arvas, et see on liiga estraad. Minu pealekäimisel salvestasime selle laulu eraldi teisel korral.

Teie esinemised koos Rujaga? Kus, mis lugudega ning kas on ka salvestisi? Ametlik ansambli liige pole te ju kunagi olnud.

Koos Rujaga olen laval olnud paar korda. Esimene kord oli 20. märtsil 1974 päevasel kontserdil TRÜ aulas. Ruja esines seal kaks päeva järjest ja andis kokku kolm kontserti. Teise päeva päevase kontserdi alguses oli Urmasel jube pohmell ja peavalu eelmisest õhtust ning mul tuli laulda esimene osa sellest kontserdist. Laulud olid ju mulle kõik tuttavad. Poole kontserdi pealt laulis Urmas ise oma laule edasi.

Teine kord koos Rujaga laval olla oli mul 21. aprillil 1974 sellel ühel ja ainsal Ruja kontserdil Estonia kontsertsaalis. Sellest legendaarsest kontserdist ja kontserdi tarbeks trükitud kavast on Eesti rokkmuusika ajaloos väga palju kirjutatud.

Rannap oli kaheosalise kontserdi bändi põhilugude vahele kirjutanud mingid vahelaulud pealkirjadega “Preludium”, “Interludium” ja “Postludium”, millest tuli kaheosalise kontserdi trükitud kavas see kurikuulus Pip-Piip, mis KGB arvates pidi olema Ameerika Hääle kutsung. Ja kuna pärast kontserti leiti saalist ning rõdult veinipudeleid ja nende korke.

Näiteks ajakirjanik Heimar Lenk on kuskil kirjutanud või öelnud, et kuulas seda kontserti rõdult ja jõi seal veini. Ja et rahvas kontserdi ajal väga möllas, siis järgmine kontsert, mis pidi toimuma 3. mail 1974, keelati ära ja Ruja sai ka esinemiskeelu. Minu osa oli sellel kontserdil laulda paari vaheosa laulu Jüri Üdi tekstidele.

Niipalju siis Rujaga koos laval olemisest. Aga alates aastast 1980 istusin neljal või viiel aastal järjest Tartu muusikapäevade ajal Vanemuise kontsertsaali rõdul, kaelas oma näopildiga kaelakaart, millele oli kirjutatud ansambel RUJA.

Millised laulud on Ruja umbes 130 salvestatud loost teie lemmikud?

“Zeppelini triumf”, “Õhtunägemus”, “Nii vaikseks kõik on jäänud”, “Suudlus läbi jäätunud klaasi”, “Sõbra käsi”, “Vaiki kui võid” ja “Rahu”.

Ruja esimesed sammud

• 22. oktoobril 1971 salvestati Eesti Raadio stuudios laul “Need ei vaata tagasi”, salvestas Maire Eliste. Esituskoosseis oli bass – Indrek Avasalu, soolokitarr – Toomas Veenre, klaver – Rein Rannap, vokaal – Raul Sepper, saatevokaal – Urmas Alender, Enn Kaaret, Eva Ojaveer, Liina Randmaa.
• Teisena salvestati samal päeval laul “Nii vaikseks kõik on jäänud”. Salvestas Maire Eliste. Esituskoosseis oli orel – Rein Rannap, bass – Indrek Avasalu, soolokitarr – Toomas Veenre, trummid – Andrus Vaht, tromboon – Heiki Kalaus, trompet – Paul Mägi, 12-keelne kitarr ja laul – Urmas Alender, saatevokaal – Eva Ojaveer ja Liina Randmaa.
• 3. detsembril 1971 salvestati kolmas laul “Zeppelini triumf”. Järelikult kolmandat laulu salvestades ei olnud bändil enam suurt koosseisu, vaid kaks kitarri, trummid, orel ja Urmas Alender lauljana.
• “Raul Sepper (elab Raasiku vallas – toim.) loobus seega novembrikuu jooksul Rujas laulmisest. Põhjustest ta kirjutab ise oma alles äsja ilmunud raamatus,” ütleb Kadajas.
Allikas raamat “Alender”, mille algmaterjal on U. Alenderi peetud Ruja päevik

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.