Viimsilanna lavastab järgmise noorte tantsupeo (0)
Article title
“Välja ei sure küll midagi. Huvi tantsu vastu püsib vaatamata viirustele ja eriolukorrale. Eesti tants elab ilusasti edasi,” on Agne Kurrikoff-Herman kindel. Foto Allar Viivik

Kuigi 12. noorte üldlaulu- ja tantsupeoni on veidi üle kahe aasta aega, on mõlema sündmuse juhid valitud. Noorte tantsupidu paneb kokku, lavastab ning ohjab Agne Kurrikoff-Herman Viimsist.

Maakonnalehe küsimustele õppimisest, õpetamisest, ettevalmistusest ning tulevasest suurest peost vastas Agne Kurrikoff-Herman aprilli esimesel reedel.

12. märtsist kehtib Eestis eriolukord. Koos sellega ei toimu koolide klassides-saalides õpetamist. Kuidas saab liikumis- ja tantsutunde sellises olukorras läbi viia?

Juhendan kokku kaheksat erinevat rühma. Sealhulgas on ka kolm naisrühma. Aastat viisteist ja rohkem olen toimetanud koolides. Täna siis Viimsis ja Gustav Adolfi gümnaasiumis (GAG-is) Nendel on siis tants või rütmika tunniplaanis. Täpsemalt on üks kehalise kasvatuse tundidest tantsuline liikumine.

Tantsurühmade tegevus on arusaadavatel põhjustel peatunud. Aga see, mis toimub tantsuõpetuses, on vilgas ja tegus. Saadan neile igal nädalal ülesandeid ning saan ka tagasisidet.

Töö käib läbi arvuti?

Toimetamine käib läbi arvuti. Olen otsinud erinevaid ülesandeid. Suur abi on viis või kuus aastat tagasi loodud keskkonnast meietants.ee. See sai pandud püsti projektide raames. Nüüd on käes lehekülje suurem kasutusaeg. Sealtkaudu saab jagada õpilastele iseseisvaid ülesandeid.

Alates 6. aprillist on GAG-i õpilastega plaanis ka videosillad. Siis saan ma näha, mida on vahepeal õpitud. Üks ülesanne oli näiteks koduste tantsima õpetamine. Kõigepealt on nad loomulikult asjad endale selgeks teinud. Lisandus ka uurimisülesanne.

Välja ei sure küll midagi. Huvi tantsu vastu püsib vaatamata viirustele ja eriolukorrale. Eesti tants elab ilusasti edasi.

Sind valiti värskelt 2022. aasta noorte peo tantsupeo pealavastajaks. Millised on sinu ülesanded lähimal kahel aastal enne pidu?

Pealavastaja amet ja töö on väga mitmekihiline. Kõigepealt on see vastutus ala ja valdkonna eest läbi kahe aasta. Kogu ettevalmistus tuleb suunata juuli alguses 2022 toimuvaks noorte peoks.

Teisalt on see koos kolleegidega idee väljapakkumine. Idee peab kõnetama tantsuplatsile või harjutussaali või -tundi kogunevat noort. Samas on peo etendused mõeldud laiemale hulgale pealtvaatajatele. Ehk siis peaaegu kogu ühiskonnale.

Seega on vaja ideed, mida saaks rääkida ning mis läheks korda väga paljudele.

Kuidas on töö alanud?

Praegu oleme esimeses etapis. Käib nii kõva mõttetöö kui ka meeskonna kokkupanek. Pealavastaja valib enda kõrvale inimesed-tantsujuhid, kellega alustan lavastuse loomist.

Tähtis roll on peo liigijuhtidel ning igaüks neist paneb kokku oma meeskonna. Tärmin võiks olla aprilli keskpaik, sest aeg jookseb kiirelt.

Sügiseks peab olema koos peo kondikava. Sinna kuulub ka repertuaar ehk tantsud. Kokkupanek nõuab suurt tööd. Koos laulupeo peadirigent Pärt Uusbergiga tuleb kiirelt tegutseda. Ideed on olemas, kuid kõik on veel loomisel.

Koosolekud toimuvad arvutis. Tihtipeale on aga ühendus nii hea, et sa ei saagi aru kas istud laua ümber või suhtled arvutis. See praegune olukord võibki viia selleni, et 2022. aasta peost saab ehk väga suur kultuurisündmus.

Kui palju lisandub järgmisel peol uusi tantse?

Arvuliselt ei oska seda praegu öelda. Ja valetaksin, kui ütleksin. Selleni ei ole meist keegi veel jõudnud. Aga toetudes tantsupidude struktuurile ning väärtustele, võib arvata: suur panus on kindlasti pärimustantsudel. Sealt edasi nende seaded. Kindlasti tuleb ka uusi asju.

Need annavad võimaluse meie tublidele tantsumeistritele. Peo lõpust ei puudu kindlasti tants “Oige ja vasemba”.

Peopaik jääb ikka samaks?

Kindlasti toimub noorte tantsupidu Kalevi staadionil. Küll aga on olnud igal aastal suured lootused, et järgmine pidu peetakse värskelt uuendatud, ümber ehitatud ja laiendatud staadionil.

Ilmselt selleni siiski kahe aastaga ei jõuta, aga helesinine unistus jääb. Töö käib, et ruumikitsikust kuidagimoodi vähendada.

Sinu üle-eestiline tantsujuhi tee algas veidi enam kui kümnend tagasi?

Liigijuhi assistent olin esimest korda 2009. aasta üldtantsupeol. 2011 olin noorte peol samuti assistent. 2014. suurel üldpeol laste liigijuht. Sama amet oli ka 2017. noorte peol. Mullusel juubelipeol juhtisin juba naisrühmasid. Siit saabki võtta kokku põhimõtte: “Unista suurelt!”

Kui Keila koolis, õpetaja Andres-Aare Toominga juurde tantsima pääsesin, oli see juba suur asi. Ema käis palumas, et kas võiks saada kasvõi tagareas natuke tantsida. Ja õpetaja Tooming võimaldas seda. Aga sain tagareast lõpuks ikka ettepoole.

Arvamus

• Tantsupeo ekspertkomisjoni esimehe Margus Toomla sõnul pälvis Agne Kurrikoff-Herman komisjoni üksmeelse usalduse pealavastajaks tänu oma silmnähtavalt optimistlikule hoiakule kanda peo lavastaja vastutust. “Agne pakutud ideed puudutavad hinge ning loovad põnevaid lahendusi lavastuse kujunemisel,” selgitab Toomla ning lisab: “Agne on oma ettevõtmistes üdini positiivne ja just noorte peol on ta kahtlemata särava isiksusena eeskujuks paljudele väikestele tantsijatele, keda tema naer ja rõõm kindlasti innustavad ja inspireerivad.”
• Agne Kurrikoff-Herman on alates Viljandi Kultuurikolledži lõpetamisest 1997. aastal teinud huvijuhi ja tantsuõpetajana pidevalt tööd laste ja noortega. 20 aastat on ta tegutsenud tantsuansambli Sõprus laste- ja naisrühmade juhendajana.
• Alates 2000. aastast on ta tansuõpetaja Viimsi Keskkoolis ning 2006. aastast tantsuõpetaja Gustav Adolfi gümnaasiumis. Agne Kurrikoff-Herman on olnud erinevate laste- ja naisrühmade liigijuhina tantsupidude kunstiliste toimkondade liige viimased kümme aastat. Andeka tantsuloojana on mitmed tema loodud tantsud jõudnud ka Kalevi staadioni tantsumurule.
• XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 1.–3. juulil 2022. aastal.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.