Vene rulett koroonaga (0)

Läti meediast käis eelmisel nädalal läbi skandaal, kui avalik-õiguslikus televisioonis näidati lugu, mille järgi on neli viiendikku koroonapatsientidest haiglas venekeelsed. Samal ajal teame, et venelasi on selles riigis umbes veerand, ehk probleem on suur. Prooviti leida põhjusi ja alguses loomulikult hakati süüdistama riiki, et vaktsineerimiskampaania on venekeelsete hulgas läbi kukkunud. Paraku on asi keerulisem, kampaaniatega müüte ei murra.

Venekeelne daam Jelena Riiast võttis selle probleemi kokku täpselt ja lühidalt: „Vene riigikanalites räägitakse, et Euroopa vaktsiinid on ohtlikud, aga Läti võimud paluvad nendega süstida. Kohe ei tea, keda uskuda.“ Seega on inimesed mitmesuguse info keskel. Paljudel on keha Riias, mõte Moskvas.

Miks ei vaktsineerita, analüüsitakse ka Venemaal, sest seal on asi koroonaga päris hulluks läinud. Vaktsineerituid on Venemaal umbes 37 protsenti, mis on eriti madal tase. Levada keskuse andmetel üle 60 protsendi ei usalda oma vaktsiini Sputnik ja tahaksid midagi Euroopast, aga ei saa.

Lihtne on tähele panna, et Venemaa koroonanumbritest rääkides tarvitatakse tihti sõnu, et „arvatakse“, „ilmselt“ ja „tõenäoliselt“. Põhjus selleks on väga ebatõenäoline statistika, millele uurijad on tähelepanu juhtinud juba koroona algusest peale.

Mind pani väga imestama periood juuli keskelt septembri lõpuni, mil Worldometerile anti Venemaalt 2,5 kuu vältel andmeid, et iga päev suri täpselt 750–830 inimese vahel. Praegu toimub riigi ametlikel andmetel täppissuremine kuskil 1200 inimese ringis päevas. Kokku läheneb surnute arv ametlikel andmetel jällegi 270 000-le.

Samal ajal pakkus Rosstat juba septembri lõpus koroonasurmadeks 462 000. Financial Times tegi oma analüüsi ja sai tavaliste aastate surmasid võrreldes koguni 735 000 täiendavat surma, mis on juba täiesti katastroofitase. Sellised arvud annavad ka põhjenduse, miks Vladimir Putin alustas oktoobri keskel ise massiivset vaktsineerimiskampaaniat.

Aga ikkagi põhjused?

Sotsioloog ja antropoloog Aleksandra Arhipova kirjutas, et osade mittevaktsineerimise põhjused on iseloomulikud ainult Venemaale ja tõi välja neist kolm.

Sellised arvud annavad ka põhjenduse, miks Vladimir Putin alustas oktoobri keskel ise massiivset vaktsineerimiskampaaniat.

Inimesed arvavad, et vaktsineerimise eesmärk on hoopis kuskil mujal, olgu selleks meelekontroll, magnetism, 5G, toksiinid või muud vandenõuteooriad. Siis inimesed, kes mõistavad üldiselt, kuidas vaktsiin toimib, aga tajuvad valesti vaktsineerimise riske ja igaks juhuks lükkavad otsustamise edasi. Siis inimesed, kes mõistavad vaktsiinide toimimist hästi, kuid ei usalda Vene vaktsiine ja valitsust.

Lihtne on näha, et need ei ole ainult Venemaa põhjused. Meil on sama. Kui Venemaal on raske näha tunneli lõpus valgust, siis meil tundub see valgus siiski kuskilt kumamas.

See paistab Ida-Virumaal. Veel poolteist kuud tagasi oli seal võrreldes muu Eestiga vaktsineerimise tase ülimadal. Aga millalgi oktoobris olukord muutus ja seal hakkas iga päev saama esimest süsti umbes 250 inimest. See tähendab, et vaktsineeritute üldprotsent hakkas tõusma 0,2–0,3 protsenti päevas ja on jõudnud 58,5 protsendi piirimaile ning ollakse kinni püüdmas Valga ja Võrumaad, kus on esimese süsti saanud natuke üle 63 protsendi.

Sellise arengu põhjuseid võib olla mitu

Kas muutus õhkkond, sest seal suri prominentseid mittevaksineerituid? Kas tekkis hirm, kuna seal on kannatanud palju inimesi?

Võimalik, et mõjus ka sel ajal Venemaal alanud suur reklaamikampaania ja see kandus meile. Või on põhjus veel kuskil mujal. Igal juhul on palju tuhandeid inimesi oma seisukohta muutnud. Lisaks teevad kohalikud seal oma initsiatiivil meediakampaaniat, ehk aitab seegi.

Üks arv on meil siiski teadmata. Inimesed räägivad, et kuidagi on siiski osa Venemaa kodanikke kuskilt Sputnikut saanud, aga see ei kajastu loomulikult statistikas. Kas selles jutus tõetera sees on, ei oska öelda.

Üks on aga selge, et Venemaa riigikanalite Euroopa vaktsiinide laimamiskampaania ja Sputniku kiitmiskampaania on oma kodus läbi kukkunud. Ümbritsevates riikides avaldab see veel mõju, kuid andmed näitavad, et see on vähenemas. Loodetavasti saab ka meil järjest rohkem inimesi aru, et Venemaa propagandat uskuda on oma eluga vene ruletti mängida.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.