Sel sügisel toob vaat et iga uus päev tarbijatele elektri uue rekordhinna, mis eriti valusalt lööb börsihinnaga energiapakettide omanikke, küll aga võivad ennast mõnevõrra kindlamini tunda kliendid, kes omal ajal ostetava elektri hinna fikseerisid.

Eesti Energia juht Hando Sutter tunnistas teisipäeval ERR-i saates „Esimene stuudio“, et kõrge energiahind on tänane reaalsus, tulevikus aga muutub elektrihind väga heitlikuks ja nii jääb see vähemalt seni, kuni Eestisse pole loodud juurde täiendavat tuuleenergia võimsust.

Samas avaldas Sutter lootust, et järgmisel aastal saabuvad meile taas ka need tunnid ja päevad, mil elektri hind on madal, võimalik, et suisa negatiivse hinnalipikuga.

„Elekter on praegu väga-väga kallis. Kui sel aastal on megavatt-tund olnud keskeltläbi 40 eurot kallim kui mullu, siis korrutades selle Eesti tarbimisega 8 TWh, ilmneb, et elekter on tänavu olnud rohkem kui 300 miljonit eurot kallim,“ rehkendab Sutter. „Elektrist isegi rohkem on tõusnud gaasihind, üle viie korra. Kui me liidame selle juurde, pluss kallinenud kütuse tanklates, tuleb Eesti tarbijal sel aastal maksta energia eest toodud numbrist veel isegi kaks korda kõrgemat hinda.“

Ta räägib, et ka Eesti Energia on huvitatud sellest, et elektrihind oleks stabiilsem, sest ühest äärmusest teise hüppav hinnanumber pärsib pika tuleviku taha vaatavaid investeerimisotsuseid. Stabiilsuse saavutamiseks on meil Hando Sutteri sõnul vaja rohkem taastuvenergia tootmisvõimsust.

Mida aga kodutarbija saab ette võtta, et tema elektriarve oleks stabiilsem ega satuks otsesesse sõltuvusse börsihinna rekorditest?

Fikseeritud pakett praegu soodsam

Eesti Energia klienditeenuste Eesti turu juht Dajana Tiitsaar selgitab, et elekter on üks vähestest toodetest, mille hinda on võimalik kuni kolmeks aastaks fikseerida. Need kliendid, kes sõlmisid fikseeritud lepingu näiteks aasta tagasi, on saanud Tiitsaare sõnul viimase kuue kuu jooksul tarbida elektrit ca 30% turuhinnast soodsamalt ja seeläbi elektrihinna tõusu mõju oluliselt vähendada.

„Kuigi turul on erinevaid praktikaid, siis Eesti Energia seisukoht on selge: austame oma lepingukohustusi ja fikseeritud hinnaga lepinguid me ühepoolselt kunagi ei muuda. Ei ettevõtetel ega ka eraklientidel,“ kinnitab Tiitsaar.

„Küll aga tasub arvestada, et kui tähtajaline leping on lõppemas, saab klient elektrimüüjalt uueks perioodiks uue hinnapakkumise, mis tänaste turuhindade juures on varasemast kindlasti kõrgema hinnaga.“

Dajana Tiitsaar selgitab, et sobiva paketi valimisel ei ole niivõrd oluline see, mis tüüpi kodus elatakse. Pigem tasub läbi mõelda, kas oled valmis võtma elektrihinna kõikumise riski enda peale või soovid jätta selle elektrimüüjale. Kui eelistad mitte riskida, sobib pigem fikseeritud hinnaga pakett, soovitab ta.

Kui oled siiski valinud börsihinnal põhineva paketi, on Tiitsaare sõnul võimalik säästa, kui ajastada tarbimist (näiteks boileri, elektrikerise, ahju vmt kasutamist) soodsama hinnaga tunnile. Eesti Energia kliendid saavad jooksvaid elektri börsihindasid ja enda tarbitud elektri kogust vaadata Eesti Energia mobiiliäpist.

Võimalusi elektriarve vähendamiseks leidub igas kodus. Tasub teada, et iga tarbimata jäetud kilovatt-tund mõjutab elektriarvet kolmekordselt, sest säästetud elektrienergia võrra väheneb ka makstav võrgutasu, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu.

Elektrit säästa saab alati

Suurim säästupotentsiaal peitub küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma vähemalt pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Elektril töötavad radiaatorid ja puhurid võivad olla küll mugavad valikud, aga märksa kuluefektiivsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.

„Kui elektriseadmed on keskmisest vanemad, võivad needki elektriarvele oma mõju avaldada. Üldiselt tasuks uut kodumasinat ostes jälgida mitte ainult ostuhinda, vaid ka seda, kui palju seadme ülalpidamine tema kasutusajal maksab. Kallim, kuid kõrgema energiaklassiga ökonoomsem masin tasub sageli ära paari aastaga,“ iseloomustab Dajana Tiitsaar säästmise võimalusi. „Olemasolevad, vanema generatsiooni kodumasinad tasub järk-järgult ökonoomsemate vastu vahetada. Kõrges elektrikulus võib süüdi olla nii vana teler kui ka pidevalt töötav madala energiaklassiga sügavkülmik.“

„Kui tähtajaline leping on lõppemas, saab klient elektrimüüjalt uueks perioodiks uue hinnapakkumise, mis tänaste turuhindade juures on varasemast kindlasti kõrgema hinnaga.“

Pikaajalise kulude kokkuhoiu toob tema sõnul ka koduse päikeseelektrijaama rajamine – päikeseelekter on konkurentsivõimeline alternatiiv võrgust ostetavale elektrile ning lihtsaim viis hakata ise loodussõbralikku elektrit tootma. Päikesepaneelide kasutuselevõtt vähendab jooksvaid elektriarveid, aitab tõsta kinnisvara väärtust ja annab pikaajalise kindluse elektrihinna tõusu vastu, leiab Tiitsaar.

„Kui elektri börsihind jääb praegusega sarnaselt kõrgele tasemele, siis võib tasuvusaeg väikeelamu päikeselahendusel olla isegi ligi poole lühem, kui seda eelmiste aastate elektrihindade põhjal on eeldatud,“ ütleb Dajana Tiitsaar.

„Päikesepaneelide paigaldamine mitte ainult ei kaitse kallineva elektrihinna eest, vaid teeb ka omanikud õnnelikuks, sest võrku müües teenib suuremat tulu. Praegu on hea aeg päikeseelektrijaama planeerimise alustamiseks, sest nii on päikesepark valmis kevadeks ning tekib võimalus osa saada kogu järgmise aasta päikeseelektri toodangust.“

Vajame rohkem taastuvenergiat

Elektrihinna tõusu taga ei ole ühte põhjust, vaid tegurite kombinatsioon. Kogu klientide tarbitav elekter ostetakse Põhja- ja Baltimaade ühiselt elektriturult, mis tähendab, et elektrihind ei kujune ainult sellest, millised elektrijaamad töötavad Eestis, vaid regioonis tervikuna.

Tänavu on nõudlus elektri järele olnud suur nii talvel, mil oli pakast, kui ka suvel, kui elektrit kasutati jahutuse eesmärgil. Samuti on majanduskeskkond aktiivne – tarbimine on 6% suurem kui mullu.

„Börsihinda aitab turul alla viia see, kui elektrit suudavad suures mahus toota tuulepargid, päikesepargid, hüdroelektrijaamad ja tuumajaamad ehk CO2-e minimaalselt emiteerivad elektritootjad,“ selgitab Dajana Tiitsaar. „Taastuvenergia võimsused on maksimaalselt turul, kuid paraku jääb sellest praegu veel väheks. Probleem pole ainult selles, kas tuult või päikest on piisavalt, vaid taastuvenergia tootmisvõimsusi üleüldiselt on kogu regioonis veel liiga vähe.“

Nii ongi praegu suur tootmiskoormus langenud gaasi- ja kivisöejaamadele, mille omahind on kallim. Seda nii kõrgema CO2-hinna kui ka gaasihinna mitmekordse kallinemise tõttu.

Lihtsustatult – kui ei saa töötada odavad elektrijaamad, töötavad kallimad. Kui elektrinõudluse rahuldamiseks töötavad n-ö kallimad jaamad, on ka elektrihind tarbijale kõrgem. Pikaajaline lahendus kõrgetele elektrihindadele on taastuvenergia arendamine väga suures mahus.