Vanemallohvitserid peavad Keilas kultuurset pruulikoda (0)
Kui Andres Laasma ning Janis Jallai mullu Keilas SNCO Pruuli ehk vanemallohvitseride pruulikoja avasid, oli algusest peale selge: paik peab olema mitte ainult tootmispind, vaid ka muusika ning ürituste koht.

Mõlemad mehed teenivad õhuväes, täpsemalt Ämaris. Andres Laasma 24 ning Janis Jallai juba 26 aastat. Just seepärast on Keilas, raudteejaama lähedal asuval pruulikojal militaarne kallak ja kujundus. “Eristume sellega teistest pubidest ning tootjatest. Lauaklaasi all on näiteks Liibanoni ühe osa kaart. Olin seal 1996/97 ÜRO sinikiivrite misssioonil. Veel on seal euroalustest laudade klaaside all meenemündid erinevatelt armeedelt ning isikutelt. Seintel lipud, mis on missioonidelt toodud,” räägib Andres Laasma.

Samas on seintel padrunikestadest riidenagid, baariletil aga lennuki AN-2 mootori silindri pea ning muudki militaarset. On ka tammine lett, mis on taaskasutuses. “Mööbel on siin põhiliselt ise kombineeritud. Kaablirullidest said kõrgemad lauad, madalamad lauad ning diivanid on euroalustest ja osad riiulid padrunikastidest,” räägivad mehed. Lisaks on seintel erinevaid militaarseid embleeme ning muudki sõjandusega seonduvat (kiivrid jne.).

Avamisest peale oli selge, et paik pole ainult pruulimise koht. Seepärast on siin aktiivne kultuurielu. Värskelt esines õllesaalis Keila oma kitarrist Ivar Kannelmäe, 1. novembril on oodata külla Viivika Viickbergi. “Kevadel oli elav muusika korra kvartalis ja hiljem korra kuus. Nüüd juba tahame korraldada üritusi kahel korral kuus,” ütleb Janis Jallai.

Ettevõtlus on lubatud

Kuidas aga kahel vanemallohvitseril õllekoja pidamine algas? Mehed räägivad, et eelmise aasta suvest on kaitseväelastel seadusega lubatud kõrvaltöö ja ettevõtlus. “Sellele eelnes meil aastaid kodune vaikne pruulimine. Hakkasin juba õlut linnastest tegema, mitte ainult maltoosa. Pakkusin tuttavatele ja sõpradele ning ettevõtmine kasvas,” meenutab Andres Laasma. Koos Janisega kanuumatkal olles rääkis mees talle mõttest asutada oma käsitööõlle pruulikoda.

Janis kiidab kaaslast: “Andres oli juba rohkem koolitatud ning pruulimises tark. Mina eksperimenteerisin veel maltoosadega, kui tema juba keetis linnastest ja oli juba “suurtegija”. Mure, kuhu pruulikoda asutada, lahenes kiirelt. Selleks sai Keila raudteejaama lähedal asuva paekivihoone kelder. “Ettevõtte lõime novembris 2017 ning siia tulime oma seadmetega sisse 2018 aprillis. Augustis 2018 tulime esimese toodanguga rahva ette,” meenutab Janis. Selleks ajaks oli sündinud ka ettevõtte nimi ja logo. Nimi SNCO pole midagi muud, kui inglisekeelne lühend vanemallohvitseride nimest.

“Logo keskel on tunnus ehk V-täht, mis läheb üle viljapeaks. Logol on ka Eesti lipu värvid ning kokku meenutab see lennuki tiiba. Oleme ikkagi õhuväelased,” räägivad mehed. Lisatud on ka nimetus Keila õllesaal.

Palju kultuuri

Käsitööõllede turg on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Lääne-Harjumaalgi tegutsevad väikesed pruulikojad lisaks SNCO-le veel Keilas, Sauel ja Vasalemmas. “Me tahtsime kohe teha lihtsaid joogiõllesid. Ehk vähem gurmaanlust ja rohkem tavalist õlut. Padugurmaan vast ei leiagi siit suurt midagi, sest meil pole n-ö mekutamise märjukest,” seletab Janis Jallai.

Markidest toob ta välja näiteks Kõrbehundi, mis on nisuõlu. Samuti pilsneri Madallend, mille etiketil madalalt ning vaikselt lendav AN-2. “Eelmise aasta lõpust on olemas ka jõulunoodiga tumedamad märjukesed. Näiteks R-44, mille etiketil kopter Robinson koos jõuluvanaga. See on päris originaalne foto, kus jõulumees tuligi kopteriga Ämarisse,” meenutab Jallai. Mereväele on pühendatud Lembit, mille etiketil samanimeline legendaarne Eesti allveelaev.

Kus vanemallohvitserid enda tooteid turustavad? Mehed loevad paiku, kus nende pruuli osta saab. “Keila TÜ kauplused Jaama, Rõõmu ja Keila ning ka Saue kaubanduskeskus, Haapsalu Taksi pubis on need müügil, Tallinna Kaubamaja toidumaailmas ning Tartus Lõunakeskuse taluturul. Antslas Veski pubis ning Võrus kahes kaubanduskeskuses,” saavad nad pika rea kokku.

Janis Jallai lisab, et turustamine on raske, sest põhitööpäevad on meestel kaitseväes. Aga müüma peab ikkagi vaid n-ö ukselt uksele, mitte helistades või meile saates. “Tooteid saame pakkuda ikkagi reede õhtul ning nädalavahetustel,” ütleb ta.

Milliseid sündmusi saab Keila õllesaalis korraldada? “Sünnipäevapeod, esitlused, koolitused, toodete ja tootmise tutvustamised, kokkutulekud ning huvitavad kohtumised. Raame ei ole. Paku idee välja ning teeme ära,” lubavad vanemallohvitserid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.