Uus küla – Meriküla – oma sünnivaludest (0)
Miks peaks ühes keskmisest jõukamas omavalitsuses, kolmes keskmisest suuremas külas kohalikud elanikud pöörduma järsku omavalitsuse seadusandliku organi elik volikogu poole taotlusega moodustada kolme küla baasil hoopistükkis uus küla?

Aga just nii läks Harku vallas. Mitte ammu laekus volikogusse kolme külamaastikul hästi tuntud küla – Muraste kui rahvaarvult Eestimaa suurima küla, Suurupi kui tuletornide kodu ja Ilmandu ehk rahvakeeli Lollidemaa – elanike taotlus moodustada kolme küla mereäärsetest kinnistutest veel neljaski küla, Meriküla.

Rannamõisa-Klooga maanteelt keerab varsti pärast Rannamõisa kirikut mere poole Tilgu tee. Pikkamisi laskub tee klindilt alla mereni, kuhu Peeter Suur kunagi Tallinna kindlustusvööndi ühe patarei, Tilgu sadama rajas. Eesti riik ehitas varsti peale taasiseseisvumist Tilgu tee lõppu, Muraste küla alla politsei- ja piirivalvekolledži.

Nii et strateegiliselt oluline on see paik alati olnud, kuigi ajaloolisest Tilgu sadamast on alles vaid hunnik kive ja pisike slipp paatide vettelaskmiseks ning piirivalvekoolgi valmistub kolimiseks. Seda enam tunnevad aga looduslikult ja geograafiliselt omapärase – et mitte öelda eraldatud – paiga pärast muret seal elavad inimesed, kes on rajanud omale kodud kahel poole Tilgu teed, mere ja paejärsakust klindi vahele.

„See pole esimene kord, mil klindi all elavad inimesed tahavad oma küla ja külaseltsi moodustada,“ meenutab lähiajalugu Muraste külaseltsi esinaine Aule Kikas. Tema ise elab küll klindi peal, Muraste külas, on aga külaseltsi esimehena nõus algajaid nõu ja jõuga aitama – kuidas asutada külaselts, kuidas kirjutada seltsile raha saamiseks projekte ja vallavalitsusele taotlusi. Kahele poole teed tekiks ridaküla – nii, nagu need praegu ainult piki Peipsi randa jooksevad.

„Ka 2009. aastal mõtles rannarahvas aktiivselt oma küla mõtet, kaalus külaseltsi moodustamist. Paraku mõte siis mõtteks jäigi,“ meenutab Aule Kikas. „Aga ehk see, et me toona asjale ametlikku käiku ei andnud, on hoopis kasuks tulnud – oleme paikkonna ajalugu paremini tundma õppinud, tutvustanud kõigis kolmes külas oma nägemust uuest loodavast külast,“ arvab üks idee eestvedajatest Mairold Vaik.

Ajaloost kõneldes ütlevad ka vanad kaardid, et klindi all on Meriküla kunagi asunud. „Tegelikult oli see küll üks suur talu, nii suur, et rahvas seda Merikülaks kutsus,“ vaidleb ajalugu põhjalikumalt uurinud Aule Kikas kaartidele natukene vastu.

Rannarahvas üksmeelne

„Hiljaaegu, maikuisel “Teeme Ära“ talgupäeval, mil Tilgu tee ümbrusest ja rannalt prahti koristasime, käisime ka kohalikud pered läbi, nii oma poolsada maja. Ja küsisime elanike arvamust uue küla kohta. Kõik küsitletud toetasid,“ kõneleb teine „oma küla mõtte“ eestvedaja Margus Tammemäe. Tema elab Ilmandu külas.

„Tilgu tee on rohkem kui kolm kilomeetrit pikk. Need, kes elavad Tilgu tee ülemises otsas, on ju naabrid nendega, kes elavad Tilgu tee alumises otsas. Samal ajal pole need ühe küla inimesed,“ kõneleb Andrus Saliste Murastest.

„Meil on kahel pool Tilgu teed elavate peredega palju enam ühiseid probleeme lahendada kui nendega, kes elavad klindi peal,“ kõneleb Margus Tammemäe. Ja toob lihtsa näite: kui merel ennast tormiks vilistanud tuul võtab ette puid Tilgu teele murda, siis ei tule „mäepealsed“ „mäealuseid“ aitama, Tilgu tee rahvas peab ennast ikka ise maanteele pääsemiseks puudest läbi lõikama.

„Kolmekilomeetrine Tilgu tee on siiamaani valgustuseta, ohtlik sõita pimedal ajal. Kes ikka toetusfondidele projekti kirjutab ja vallamajast toetusraha taotleb kui mitte meie, rannarahvas ise,“ toob Evar Ojasaar , ka Meriküla projekti eestvedaja, veel ühe näite.

„Ühiselt koristame randa, ühiselt peame seal pidu – oleme juba praegu nagu üks küla, on vaja vaid juriidiliselt ära vormistada,“ võtab Margus Tammemäe kokku ühised huvid.

Hirmul mere nägu

Ilmandu ja Muraste küla jaoks on uue küla sünd suur emotsionaalne muutus – mereäärsetest küladest saavad äkki sisemaakülad. Seega pole Meriküla kandmine kaardile veel päris kindel. Oma sõna on öelda ka neil, kellest tulevase Meriküla inimesed tahavad lahku lüüa ehk Ilmandu, Muraste ja Suurupi rahval. Äkki pannakse mere äärde viivad teed lukku…

„See on nonsenss,“ naerab Mairold Vaik, „95% Meriküla kinnistutest pole mere ääres. Meie esmane huvi on säilitada kallasrada, et kõik elanikud merele ligi pääseksid.“

Äkki kardavad Muraste või Suurupi elanikud, et kui nende külad ei piirne enam merega, siis kinnisvara väärtus langeb. Arendaja müüs ju inimestele mereäärseid kinnistud…

„Ega siis kellegi maja rannast kaugemale lähe, samasugune lainekohin on sumedatel augustiõhtutel ikka õuel. Ja kelle pilk ulatub majade vahelt merd nägema, näeb seda edaspidigi. Ei hakata Merikülas rannale pilvelõhkujaid ehitama,“ kõneleb Andrus Saliste.

„Karta, et nüüd kellelgi kinnisvara või muu väärtus väheneb, on küll asjatu. Kui tekib aktiivne külaselts, mis uusi väärtusi loob, siis kasvab ju kogu piirkonna väärtus, ka Ilmandu, Muraste ja Suurupi külas, mis otseselt külgnevad Merikülaga,“ on Aule Kikas kindel. „Tavaliselt inimesed kolivad kokku ja ajapikku tekib kogukond. Merikülas aga – kaua koos elanud inimesed moodustavad oma kogukonna. See on meie mõistes täiesti uus, tunnetuslik kogukond.“

Meri kohiseb ootuses

Harku valla 29. juuni volikogu arutas rannarahva taotlust uue küla moodustamiseks. Ettekande tegi vallasekretär Ive Eevel. Ettekandja tõdes, et seda kahele poole Tilgu teed jäävat klindialust kanti on sajandeid Merikülaks kutsutud, sel puudub looduslik seos klindi peale jäävate külaosadega; selles piirkonnas elavad inimesed, rannarahvas, on moodustamas oma kandi külaseltsi. Vallasekretäri kinnitusel on ette valmistatud volikogu otsuse eelnõu, mille kohta peale avalikustamist oodatakse antud ala elanike ja seal kinnistuid omavate inimeste arvamusi või proteste kuni 1. augustini.

Nüüd peab oma sõna ütlema Ilmandu, Muraste ja Suurupi küla rahvas: kas lastakse 133 kinnistul mere ääres oma küla moodustada.

Meri kohiseb ootusrikkalt. Ehk suudab loodav külaselts ka ajaloolisele Tilgu sadamale, mille taastamine vallale seni üle jõu käinud, jälle uue elu anda.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.