Rääkides koroonaviirusest, tuleb rääkida ka sellest, miks selline hirm, võiks öelda isegi paaniline hirm selle haiguse ees?
Vastab psühhiaater Jüri Ennet
Viirused on palju vanemad kui inimene. Ja tänu sellele on paljud – võiks öelda isegi et enamik – neist meile tuttavad. Aga see viirus, millest jutt ehk COVID-19 – mis sai alguse Hiinamaalt ja nüüd sõbralikult üle maailma laotub, meid kõiki ohustades – selle viiruse suur jõud ja hirmuäratavus on just selles, et ta on meile suures osas tundmatu. Me ei tea, mismoodi ta kulgeb, keda ta haarab, kust haarab, millised on haiguse kaasnähud, millised järelnähud, milline lõppfaas. On ainult teadmine, et vanemad inimesed haigestuvad kergemalt ja põevad raskemalt. Millised on aga haigusevastased ravimid, vaktsiinid – kõik see on veel teadmata, kuigi väga palju teadlasi nende küsimustega maailmas tegeleb. Seni erilise eduta.
Aga miks ikkagi paanika?
Aga inimese psüühikaga on kord juba nii, et kõik mis on tundmatu, tekitab hirmu. Mida tundmatum, seda enam hirmu kuni paanikani välja see tundmatu põhjustab. Loomulikult hakkab see paanikatekitaja ja paanika ühiskonnas vibreerima, haarates kaasa aina suuremaid masse, lõpuks terve ühiskonna.
Need, kes on kutsutud ja seatud ehk riikide valitsused, hakkavad siis paanikatekitajaga võitlema omade, poliitiliste ja majanduslike, mittemeditsiiniliste meetoditega – keelustatakse asutuste töö, sulgetakse piirid, lõpetatakse reisimine.
Kas see on proportsionaalne vaste maailmas hetkel haigestunud 180 000 inimesele?
Küsimus ongi selles hirmus, inimeste paanikas. Keegi ei tea täpselt, mida täpselt viirusega võitlemiseks tuleb teha, milliseid meetodeid kasutada. Ja et tegu on ka surmajuhtumitega, siis rakendatakse ka erakorralisi meetmeid. Kui mõne meetmega ka üle pingutatakse, siis saab tegutsejate kaitseks öelda vaid seda, et parem teha tundmatu haiguse vastu midagi rohkem kui vähem, tegutseda pigem karmimate ja jõulisemate kui leebemate võtetega. Me ju kahjuks ei tea, mis on kõige olulisem selle haiguse takistamisel, leviku piiramisel ja ravil.
