Alates maist saavad riigilt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või elamule omapuhasti ja reoveemahuti paigaldamiseks toetust taotleda ka need eraisikud, kes elavad alla 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel.
“Meie huvi on, et reovesi saaks kokku kogutud ja puhastatud nii nagu vaja ning et keskkonda ega põhjavett ei reostataks. Seepärast soovime, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaid oleks võimalikult palju,” selgitas keskkonnaminister Rene Kokk toetusmeedet allkirjastades.
Seni ainult suurasulad
2018. aastal töötas Keskkonnaministeerium välja lahenduse, mis aitas eraisikutel liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel.
“Varasemalt toetasime vaid üle 2000 elanikuga reoveekogumisala (RKA) eraisikute kinnistute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumist. Muudatus seisneb selles, et nüüdsest toetame kõigil reoveekogumisaladel liitumist. Tingimuseks on siiski eraisiku kinnistu paiknemine reoveekogumisalal ja kuna reoveekogumisalad on määratud vaid tiheasustusaladele, siis toetusmeede ja taotlusvoor on mõeldud ikkagi tiheasustusalade elanikele,” selgitas KIK-i veemajanduse koordinaator Tõnn Tuvikene seekordset meedet.
See tähendab, et kui varem toetas suuremate asulate – Harjumaal said liitumiseks toetust 17 reoveekogumisalaga asulate elanikud –, siis nüüd lisandub täiendavalt veel 56 reoveekogumisala kokku rohkem kui 80 asustatud punktiga. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooniühenduste toetamine haja-asustusaladele ei rakendu.
“Näiteks Harku vallas on moodustatud neli reoveekogumisala, mis on suuremad kui 2000 inimest. Need on: Vääna-Jõesuu, Türisalu, Tallinn ümbrus ning Muraste. Alla 2000 inimese reoveekogumisalad on Vääna, Tutermaa ning Kumna külad,” selgitas Harku valla vee-ettevõtte Strantum juht Meelis Härms
Suvilapiirkondi oodatakse liituma
“See meede hõlmab väga paljusid endisi ja ka praegusi suvilapiirkondi, kus senini on kasutusel kogumismahutid või kogunisti kuivkäimlad. Kõigil neil on nüüd õigus taotleda toetust. Eeldus on see, et kohalik vee-ettevõtja on välja ehitanud torustiku, millega saab liituda. Kui kohalik vee-ettevõtja ei ole välja ehitanud torustikku, siis on võimalus taotleda puhasti või kogumismahuti rajamise. Et selle toetuse sihtgrupiks on eraisikud, siis ettevõtetele või firmadele kuuluvad kinnistud toetust ei saa,” kõneles Tõnn Tuvikene.
Toetust antakse reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks ning 2000 tarbijaga reoveekogumisalal ka elamule omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele ja omapuhastitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et lähima viie aasta jooksul seda ei rajata. Kogumismahuti ja omapuhasti rajamisel on toetuse summa 1132 eurot, trasside rajamist toetab riik kuni 3792 euroga.
Kokku on nimetatud toetuseks KIK-i eelarves ette nähtud 17 miljonit eurot. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele hiljemalt 2023. aasta jaanuaris
Toetatavad asumid Harjumaal
Anija vald: Aegviidu alev; Aegviidu, Alavere ja Rooküla,
Jõelähtme: Kostivere alevik; Neeme, Parasmäe ja Vandjala küla
Harku vald: Vääna, Tutermaa ja Kumna küla
Kiili vald: Piisso, Paekna, Nabala ja Lähtse küla
Kose vald: Ardu, Kose-Uuemõisa ja Habaja alevik; Vardja, Raveliku, Võlle, Palvere, Oru, Kata, Kanavere, Karla, Kuivajõe, Krei, Tade ja Äksi küla
Kuusalu vald: Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevik; Valkla mõis; Vihasoo, Valkla, Vahastu, Suurpea, Salmistu, Kuusalu ja Andineeme küla
Lääne-Harju vald: Rummu, Vasalemma, Klooga ja Karjaküla alevik; Mari, Nahkjala, Lemmaru, Illurma, Tuulna, Kloogaranna, Vilumäe küla, Rummu alevik, Padise, Lohusalu, Laulasmaa, Lehola, Tõmmiku ja Harju-Risti küla
Raasiku vald: Raasiku alevik; Peningi, Tõhelgi ja Härma küla
Rae vald: Vaidasoo alevik; Haaviku, Vaidasoo ja Suuresta küla
Saku vald: Männiku küla
Saue vald, Riisipere, Ämari ja Turba alevik; Ääsmäe, Valingu, Kivitammi, Nurme, Vilumäe, Madila, Lehetu, Laitse, Kiia, Haiba, Kernu ja Alliku küla
Kuidas aga kindlaks teha, kellel on võimalik toetust taotleda? Seda saavad kõik huvilised kontrollida Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel olevast otsingumootorist. Vaata lisaks.
Lisainfo toetuse saamiseks
• Toetust saab taotleda reoveekogumisaladel elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks ning alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalal ka elamule omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Seda juhul, kui piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon ning on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata.
• Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ja rajatava torustiku pikkusest. Toetuse osakaal on 66% standardiseeritud ühikuhinnast. Toetuse summad on määrusega fikseeritud ning jäävad vahemikku 1132–3792 eurot.
• Toetust ei anta elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt tehtud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või pärast 21.05.2018 ehitatud elamutega kinnistule torustiku, omapuhasti või kogumismahuti rajamiseks.
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks jagatakse toetust ühtekokku 17 miljonit eurot, millest tänaseks on rahastusotsusega kaetud ligikaudu 8 miljonit eurot. Rahastatud taotlusi on hetkeseisuga üle 2700.
• Toetust antakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 meetmest “Veemajandustaristu arendamine”.
