Tormise keskus soovib helilooja loomingu veebi koguda (0)
Article title
Keskuse avamine tänavu augustis Kuusalu vallas V. Tormise sünnitalus Kõrveaial. Foto Margit Lõhelaid

7. augustil veebikeskkonnas “uksed” avanud Veljo Tormise virtuaalkeskus sai värskelt toetust tänu Hooandja kampaaniale. Selle eest täiendatakse salvestiste nimekirja, arhiivi ning uudiste-sündmuste jaotust. Kaugem eesmärk on muuta looming läbi virtuaalkeskkonna kättesaadavaks suurmehe 100. sünniaastapäevaks.

Kuusalu lähedalt pärit helilooja Veljo Tormise keskus avanes arvutileheküljel suurmehe 90. sünniaastapäeval. Kuid mitmeid asju on tarvis veel täiendada, parandada ning koguda ka teavet tema loomingu edasisest käekäigust. “Järk-järgult lisame materjale juurde ja täiendame arhiivi. Kõik see, millega tegeletakse ei ole kohe virtuaalkeskuse jälgijale nähtav. Selleks et üks järgmine osa saaks nähtavaks, kulub meeskonnal palju süstematiseeritud tööd ja aega,” ütleb keskuse projektijuht Iti Teder.

Kuna tegemist on väga mahuka arhiiviga ja veel paljuski digitaliseerimata materjalidega, siis loodetakse Veljo Tormise 100. juubeliks loomepärandi virtuaalseks muuta. See juhtuks aastaks 2030. “Kuid kuna Tormise muusikat esitatakse ja salvestatakse pidevalt, siis vaevalt keskus kunagi päris valmis saab,” arvab Teder.

Arendustöö on olnud vabatahtlik

Värskelt lõppenud Hooandja kampaaniaga annetati keskuse heaks 12 500 eurot. “Vastavalt Hooandja lepingutele saavad nemad seitse protsenti vahendustasu. Järelejäänust tuleb soetada annetajatele kingitused. Järele jääb arendamiseks vahendeid umbes 8500 euro ulatuses,” seletab Teder.

Kogutud raha eest jätkatakse virtuaalkeskuse arendamist ja sisuga täitmist. Vajalik on arendada kujundust, täiendada diskograafiat ja arhiivi. “Alustanud oleme fotokogu ja regilaulurubriigi koostamist. Järgmistena on arendamises loodusteemaliste kooritsüklite rubriik ning uudiste ja sündmuste rubriik. Vajalik on materjalide ingliskeelne tõlge jne,” loetleb Iti Teder töid. Samas saab kogutud raha kasutada virtuaalkeskuse erinevate projektide omaosaluste tasumiseks.

Tänaseni on kogu meeskond teinud arendustöid oma muude põhitööülesannete kõrvalt.

Teder seletab, et kindlasti tuleb keskuse kodulehele tulevikus rohkem Veljo Tormise muusika esitusi ja salvestusi/heliplaate tema muusikaga. “Mida suurem arv on kuulajaid, seda rohkem kasvatab see mitte üksnes Tormise tuntust, vaid ka eesti muusikakultuuri ja kultuuri mainet üldiselt,” lisab ta.

Salvestused digitaalseks

Edaspidi kogutakse helilooja loomepärandit Eestist ja mujalt maailmast. Jätkub suur töö diskograafiaga, mille hulka kuulub heliplaatide digiteerimine. Lisanduvad mitme aastakümne vältel ilmunud artiklid, noodiväljaanded jms. Laulusõnade, arvustuste, artiklite, kirjalike materjalide süstematiseerimine toob kaasa hulgalist andmete sisestamist ja tõlkimist. “Ees ootab tuhandete fotode ja trükiste digiteerimine. Skaneerimisele lisandub ka digiteeritud materjali töötlemine ehk mahu kahandamine ja formaadi muutmine, et seda saaks veebis näidata,” loetleb Iti Teder.

Praegu on tähelepanu Eesti rahvusmeeskoori Tormisega seotud arhiivi digitaliseerimisel ja korrastamisel. Järgnevad teised koorid, kellel on samuti väga palju Tormise loominguga seotud materjale ehk Filharmoonia kammerkoor, ERR-i segakoor, Ellerhein ja teised.

Milline on keskuse külastatavus alates avamisest? “Kuna Tormise loomepärandi korrastamine on pikaajaline töö võib suuremat kasutajate arvu oodata tulevikus. Hetkel on kõik veel alguses ning tulemused seotud sellega, kui palju sisu jõuame luua ja infot sisestada,” vastab Teder. Tema sõnul on keskus sotsiaalmeedias ja meedias väga nähtav. “Virtuaalkeskuse avamist kajastati erinevates väljaannetes, trükimeedias, raadio- ja telesaadetes, sotsiaalmeedias, veebilehtedel ja muudes infokanalites.

Külastatavuse täpset statistikat pole veel teinud, kuid meie poole on pöördutud mitmelt poolt maailmas, sh Jaapanist, Ameerikast ja Suurbritanniast,” ütleb Teder.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.