Töötukassa mustim prognoos ei täitunud (0)
Article title
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu. Foto erakogu

Tundub, et majanduskriis ei räsinud majandust tervikuna nii rängalt, nagu veel aasta tagasi prognoositi. Kinnisvaraturg on jätkuvalt tõusuteel ja ega suurtest koondamistest ning tööpuudusestki väga kuulda ole…

Vastab Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.

Kui suur on praegu tegelik tööpuudus Harjumaal ja Tallinnas?

Viimastel andmetel on Harjumaal ja Tallinnas töötuid 25 500 ehk 7,9% tööjõulisest elanikkonnast. Kuu aega tagasi oli veel 1500 rohkem: 27 000. Nii et töötus on hakanud langema.

Samas meenutades Teie enda kõneldut, on aastaga tööpuudus siiski mõnevõrra kasvanud. Aasta tagasi, 18. mail 2020 ütlesite Harju Elule nii:

Arvestades seda, et Tallinn koos Harjumaaga on eriolukorrast tingituna sattunud kõige suurema löögi alla – just siin paikneb enamik haavata saanud turismi-, majutus-, teenindus- ja transpordiettevõtteid –, siis ütleksin, et olukord on Harju keskmine, siinne töötus on alla Eesti keskmist töötuse taset ehk täpsemalt 21 000 töötajat ehk 6,8%, kogu Eestis on vastavad näitajad 49 900 ehk 7,7%.

Kas prognoosid olid hullemad kui praegune hetkeseis?

Jah, tegelikult me olime valmis selleks, et töötuse kasv võib tõusta 30 000 töötuni. Nii see siiski päris ei läinud. Töötuse tipp oli märtsis, mil meie regioonis oli 28 000 töötut. Nagu juba ütlesin, siis aprillis ja mais on hakanud nende arv langema.

Mida prognoosite tulevikuks?

Tööturul kehtivad reeglid on sellised, et kui töötus on näidanud kasvu ühe aasta jooksul, siis alla tulemine võtab kaks korda rohkem aega.

Nii et kui 2020. aasta veebruaris enne pandeemia ja majanduskriisi puhkemist oli Tallinnas ja Harjumaal töötuse tase 3,5%, siis järelikult selleni tagasi jõudmine võtab veel kaks-kolm aastat?

Kuna suur osa Eesti majandusest on koondunud just pealinna ja selle ümbrusesse, siis on siin ka taastumine kindlasti kiirem. Suvekuudel võiksime näha juba töötuse olulist langust.
Olgu siis olukorra ilmestamiseks ainult kaks numbrit: kui kaks kuud tagasi oli töötukassal pakkuda 3000 töökohta, siis nüüd mai lõpus on meil pakkuda 6000 vaba töökohta.
Kõike võib muidugi oluliselt mõjutada viirus. Kui ikkagi turism ja kogu selle sektoriga seotud klienditeenindus ei saa jalgu alla, siis võivad tulla olulised koondamised. Ettevõtted on palgatoetused kätte saanud, sellega ennast vee peal hoidnud ja töötasuhüvitisi riigilt rohkem ei tule. Paljud, kes pole suutnud oma tegevust ümber korraldada, peavad mõtlema lõpetamisele.

Piltlikult öeldes oleme hetkel nagu vastassuunalise liiklusega tee keskel? Kes turismisektoris on suutnud riigipoolsete tugimeetmetega töö ümber korraldada, see liigub edasi. Kes aga pole seda suutnud, see liigub päästmatult tagasi…

Kindlasti mõjutab suvel turismisektori arenguid ka siseturism, aga see ei kata välisturistidest tekkinud tühimikku. Juba eelmine suvi tõestas seda ilmekalt.

Arutagem aga ka mustimat stsenaariumi – mis saab siis, kui kriis peaks süvenema? Kas töötukassal jätkub raha töötuskindlustuseks?

Enne kriisi algust, 2020. aasta veebruaris oli töötukassal rahalisi vahendeid 800 miljonit eurot. Selle aasta lõpuks, kui teeme veel väljamakseid, peaks meie jääk olema 400 miljonit. Ehk siis reservid on poole võrra vähenenud.

Meie prognooside kohaselt peaksid järgmisel aastal töötukassa väljamaksed ja maksete kogumine jälle tasakaalus olema.

Normaalkindlusega aastail teeb töötukassa abivajajaile väljamakseid 200 miljonit eurot. Selle poole me ka praegu liigume. Nii lahedalt nagu pandeemia alguses töötukassa ega riik enam raha ettevõtetele ei jaga. Abitaotlemise kriteeriumid ettevõtetele on läinud palju karmimaks, summad väiksemaks. Iga ettevõtja peab ise rohkem pingutama.

Kas jätkub veel vahendeid töötute ümberõppe korraldamiseks, nagu see varem teie kaudu toimus?

Üks on kindel: inimestel, kellel puudub keeleoskus − elementaarne eesti keele oskus −, on väga raske Eesti riigis tööd leida. Sama kehtib ka elementaarse arvutioskuse kohta. Selliseid inimesi üritame ümberõppega aidata. Üldiselt võib aga märkida, et ilma igasuguse erialata inimeste osakaal on töötutest kasvanud 40%-ni. See peaks meist igaüht mõtlema panema – elus läbilöömiseks on vaja eriala.

Eelmise valitsuse, vähemalt ühe erakonna soovitus oli, et töötuks jäänud teenindajad õpiksid ümber põllumajandustöötajateks. Kas see soovitus leidis ka järgijaid?

Mis on kümne aastaga sisse töötatud, nii ettevõtetel kui ka töötajatel harjumuseks saanud, seda ühe direktiivi või valitsuse määrusega ei muuda. Aastatagusega võrreldes on muutunud see, et võõrtööjõul on jälle lihtsam endale Eestis tööd leida. Kui muidugi dokumendid korras on.

Nii et maasikad sel aastal põllult korjamata ei jää?

Tööjõu puuduse pärast küll mitte.

Mida ütlete inimesele, kes on hetkel töötu?

Ei tasu mõelda, et lükkan tööotsimise sügisesse. Sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Tööturg näitab praegu aktiivsust. Kes ise tööd ei leia, pöördugu meie nõustajate poole, ehk leiame koos väljapääsu. Üks on kindel: sellel aastal jääb töötuse määr veel keskmisest kõrgemaks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.