Saada vihje
Tippkokad asuvad koolides lastega kokkama (0)
Article title
Õpilasi juhendab Jüri kooli kodunduse õpetaja Annika Jukk. FOTO: Erakogu

13. septembril algas Jüri gümnaasiumis projekt “Peakokad koolis”. Selles osalejad said maitsta peakokkade ning kooliõpilaste ühise töö tulemusel valminud toite. Peakokad on tänaseks külastanud või külastavad lähiajal vähemalt 14 Harjumaa kooli.

“Eesti tarbijate seas on uuesti ausse tõusmas kohalik tooraine, loomulikud ja puhtad maitsed ning mahetoit. Maaeluministeerium toetab igati ettepanekut, et koolides pakutaks rohkem eestimaist mahetoitu. Loodame, et see leiab üha sagedamini meie peakokkade abi ja nõuannete toel tee ka noore põlvkonna toidulauale,” ütles maaeluminister Mart Järvik avakõnes.

Näidistundides valmistasid lastega süüa Taigo Lepik, Angelica Udeküll, Inga Paenurm, Juhan Heinsalu ja Urpo Reinthal. Õhtupoolikul pakuti frikadellisuppi, karaskit, õunakooki ja maitsevõid. Lisaks toimus Ants Uustalu juhtimisel aruteluring, kus projektis osalevad peakokad ja lapsed arutlesid, kuidas lapsi rohkem toidutegemise juurde tuua ning panna neid mõistma, miks on oluline kasutada kohalikku ja värsket toorainet.

““Peakokad koolis” on Eesti Peakokkade Ühenduse (EPÜ) ja Maaeluministeeriumi koostööprojekt. Septembris ja oktoobris annavad peakokad üle Eesti asuvates koolides kodundustunde, kus peakokkade juhendamisel ja kaasabil valmivad lihtsad ja maitsvad toidud. Projekt on suunatud 6.–8. klasside õpilastele, selles osaleb 43 peakokka ning vähemalt 70 kooli üle Eesti,” ütles Kertu Kärk maaelu ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Et saada teada, mida õpilastega koos tehakse ja milliseid toite valmistakakse, siis palus Harju Elu intervjuu EPÜ juhatuse liikmelt, Markofka peakokalt Inga Paenurmelt.

Kuidas tekkis idee minna koolidesse kokkama?

Idee tekkis tegelikult juba üsna mitu aastat tagasi, enne EV 100 tähistamist. Nagu ideedega ikka, siis need soojenevad üsna kaua, enne kui teoks saavad. EPÜ põhiline soov ja eesmärk on tuua lapsed tagasi kokkamise juurde. Muuta kokandustunnid atraktiivsemaks ja loomulikult ka teadmiste poolest kasulikumaks. Ideaalis näeme, et antud tund on osaks riiklikust õppekavast või vähemalt muudab Haridusministeerium senist tundide ülesehitust nii, et kokandustunni õnnestumine ei jääks puuduvate laste taha (hetkel peavad lapsed tunni jaoks kogu tooraine ise ostma ja kaasa võtma, mistõttu nii mõnigi tund möödub võileibu tehes NB! Ei saa üldistada, sest kindlasti on koole, kus leitakse vahendid ja ostetakse tooraine ka ise, aga neid on pigem vähe). Kui sellest projektist kasvab välja ka mõni tubli noorkokk, siis on see kirss tordil. Projektis osalevad 43 EPÜ liikmest kokka. Enamus peakokkadest töötavad restoranidest, kuid osalevad ka õpetajad kutsekoolidest.

Kuidas koolid välja valiti? Kas pakkusite ise või said nad ka ise soovi avaldada?

Koolide valikuks jagasime kõik Eesti põhikoolid maakondade vahel koefitsiendiga. Et ikka igasse maakonda saaks mindud ja kõige kaugemadki kohad külastatud. Hea meel on tõdeda, et just nii ka läks ja ainult Läänemaalt jäi üle paar kohta, mis joatati järjekorra alusel. Kutse projektis osaleda said niisiis kõik Eesti põhikoolid (koolid kus vähemalt 9. klassi) ning esimese 6 tunniga oli 90 protsenti kohtadest täidetud. Tänaseks on ootel veel ligi 70 kooli, mida loodame külastada 2020. aasta jooksul.

Milline näeb välja üks päev peakokkadega?

Peakokk viib koolis läbi samasuguse ajanormiga tunni nagu klassidel tavaliselt õppekavas, ehk siis kokandustund kestab üldjuhul 2 x 45 minutit. Peakokk näitab esmalt lastele õppevideot “Köögis teadlikult ja ohutult” ning 15 minutilist õppefilmi “Eesti toidu lugu 19. sajandist tänapäevani” ning valib retseptid meie poolt valmistatud retseptikogust. Õppefilmide puhul märgiks ära, et soovime lastele selgemaks teha, miks me sööme nii nagu me sööme, mis on olnud suurimad mõjutajad ning kuidas Eesti toidu lugu on kujunenud. Toiduohutus on aga temaatika, mis vajab keskmisest kõrgemat tähelepanu.

Tunnis kokatakse 3–4 rooga eelnevalt koostatud retseptivalikust. Tegime neile retseptidele ka õppevideod, mis asuvad samuti Eesti toidu kodulehel kõikidele kasutamiseks. Meie soov ongi, et lisaks tunnis koos tegemisele hakkaks koolid, lapsed ja kodud neid retsepte ka tavaelus aktiivselt kasutama. Sealt leiab lihtsamaid ja keerulisemaid toite nii Eesti ajaloost kui maailmaköögi mõjutustega.

Kuidas hindate nähtu põhjal huvi? Kuidas hindate nähtu põhjal koolitoitu?

Nagu ütlesin, oli huvi ülisuur ning esmane tagasiside koolidelt samuti väga positiivne. Üks on kindel – sellist suurt projekti, teadlikult ettevalmistatud materjalidega, oli ilmselgelt vaja, sest koolid väga ootavad peakokkasid.

Koolitoit on antud teemas sekundaarne külaline. Me ei suuna fookust mitte koolitoidule, vaid laste oskustele ise süüa teha.

Mida uuriti enim Jüris?

Jüri lapsed olid väga tublid ja särtsakad. Võiks öelda, et keskmisest teadlikumad ja rohkem kokanud. Nad küsisid palju tehnikate kohta ning kuidas retsepte mugandada. Igas koolis valmistame koos lastega karaskit. Meie arust on karask tänamatult vähe kasutusel ning lapsed ja ka vanemad ei oska seda hinnata. Hästi tehtud karask on aga tervislik ja maitsev. Lisaks tegime frikadellisuppi, taimset risotot, kiiret mulgiputru, õuna purukooki ja kamavahtu.

Mida koolisööklas parima meelega süüakse? Kas rohkem kiirtoitu, krõpse jne? Või ikka klassikaline supp, praad ja magustoit?

Jään selles osas vastuse võlgu. Oletan, et eks lapsed on ikka lapsed. Võib arvata, et neile meeldivad pastaroad.

Mida plaanite lähiajal teistes Harju koolides teha ja näidata?

Iga peakokk otsustab oma menüüvaliku ise. Nagu öeldud, kokku on 20 retsepti, mille vahelt valida. Kõik saavad omamoodi komplektid.

 

Osalejad Harjust

Aegviidu kool, Jüri gümnaasium, Maardu põhikool, Loksa gümnaasium, Kiili gümnaasium, Viimsi kool, Maardu gümnaasium, Randvere kool, Haabneeme kool, Kostivere kool, Järveküla kool, Peetri lasteaed-põhikool, Aruküla ja Muraste koolid.

Vaata lisa:

https://eestitoit.ee/et/kategooriad/peakokad-koolidesse

https://www.youtube.com/watch?v=hEq5V4OyCRk

https://www.youtube.com/watch?v=Q6JGwBDJMhU&t=11s

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.