Täpsemaks ilmaennustuseks investeeriti üle viie miljoni euro (0)
Article title
Radarile uue kupli paigaldamine.

Viimastel aastatel on Eestis paiknevatesse meteoroloogiajaamadesse investeeritud 5 576 000 euro eest seadmeid, erinevaid mõõteriistu ja tarkvara. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist on sellest rahastusest saadud 4 739 000 ehk 85%.

„Tegemist on tõesti suurte summadega, aga kuna keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus oli vahepeal alarahastatud, siis on finantseeringud ka põhjendatud, vastasel korral meie ilmateenistus ei oleks enam usaldusväärne,“ põhjendab uuenduskuuri Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektikoordinaator Aivi Allikmets. Lisades samas, et meteoroloogiaseadmed on kallid, vananedes tehniliselt väga kiiresti. Ja investeeringud pole tehtud ühe aasta jooksul, need algasid aastal 2014 ja lõppesid aastal 2020.

Projekti käigus soetatud seadmeid jagub Põhjaka automaatjaamadest kuni Vilsandi ja Ruhnu seirekaamerateni, Narva õhurõhu- ja Taheva veetasemeandurini ehk praktiliselt igasse Eestimaa nurka. Rääkimata Tallinnast, kus Tallinna-Harku aeroloogiajaamas on läinud kevadest alates automaatne sondeerimisjaam, või Tartu-Tõraverest, kus asub ainuke taevakaamera ja üks kahest Eestis paiknevast satelliitantennist. Kõik Eesti ilmajaamad on viimastel aastatel läbinud uuenduskuuri.

„Kaasaegse tehnikaga varustatud jaamad tagavad meile keskkonnaandmete täpsuse ja operatiivsema kättesaadavuse ning võimaldavad ühiskonnale pakkuda seeläbi paremas kvaliteedis prognoose,“ kinnitab Aivi Allikmets.

280 000 eurot sondeerimisjaamale

Enim uuendati Tallinna-Harku aeroloogiajaama. Üks olulisemaid tehnilisi uuendusi on läinud aasta märtsis tööle hakanud, 280 000 eurot maksnud automaatne sondeerimisjaam, mis saadab raadiosonde kord ööpäevas kuni 30 kilomeetri kõrgusele. „Sond saadab andmeid iga kahe sekundi tagant, võimaldades koguda täpseid andmeid erinevatest, ka kõige kõrgematest õhukihtidest,“ selgitab sondi tööpõhimõtet keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.

Uus ajakohane sondeerimisjaam. Fotod keskkonnaagentuuri arhiiv 

Moodsas sondijaamas võtab robot eellaetud kassetist sondi, kalibreerib selle ära, täidab õhupalli vesinikuga ja saadab õigel kellaajal selle teele. Kuna nüüd on sondi andmeedastus muutunud oluliselt tihedamaks, aitab see muuta täpsemaks ka prognoose. Varem tegi seda tööd kindel inimene. Sondilt saadud andmeid kasutab keskkonnaagentuuri ilmateenistus nii maapealse kui ka lennundusilma prognoosimiseks.

Radarile uus kuppel ja kaks uut satelliitantenni

„Kaks enim maksnud uuendust on uue radari kupli soetamine Tallinna-Harku aeroloogiajaama ja kahe võimsa satelliitantenni püstitamine, millest üks sai Tallinna-Harku ja teine Tartu-Tõravere jaama,“ räägib Aivi Allikmets. Radari kuppel, mille maksumuseks kujunes 149 000 eurot, paistab Tallinna-Keila maanteel liiklejaile suure valge kerana, olles justkui ilmajaama sümboliks.

„Tegelikult on see kuppel ainult kaitsemehhanism, kaitstes kupli sees olevat ülitundlikku radarit. Ilmaradaril on aga väga oluline osa kaasaegses ilmaprognoosis, eriti ohtlike ilmanähtuste ja võimsate rünksajupilvede – väga tugevate ja lühiajaliste vihmasajude – tekkimise hindamisel. Radar aitab visualiseerida sajualasid üle terve Eesti peaaegu reaalajas,“ kinnitab Miina Krabbi.

Tallinna ja Tartu lähedal paiknevad satelliidid – kaks 2,4-meetrise diameetriga antenni – on mõeldud suuremahuliste andmete vastuvõtmiseks Euroopa meteoroloogiliste satelliitide organisatsiooni (EUMETSAT) satelliitidelt, mis teevad ülelende ka Eestist.

Keskkonnaagentuuris satelliitidelt saadud andmed töödeldakse ja visualiseeritakse. Kummagi antenni maksumus oli 49 000 eurot.

Täiesti uued seadmed

Osa ilmajaamadesse paigaldatud seadmetest, näiteks Tallinna-Harku ilmajaama paigaldatud lumekaal, on täiesti uudsed, Eestis esimest korda kasutusel. Samuti on uudsed mitmesse ilmajaama paigaldatud seirekaamerad, millega saab vaadelda, mis ilmajaamas ja selle lähiümbruses toimub.

„Nende kaamerate abil teeme peamiselt lumevaatlusi ja vajadusel kontrollime, millised ilmanähtused jaamas esinevad,“ kõneleb Miina Krabbi.

„Hüdromeetriajaamadesse paigaldatud kaamerad jälgivad aga jõgede seisundit, taimestiku kasvu, jää moodustumist ja selle minekut. Tänapäevased kaamerad pildistavad või filmivad 360 kraadi raadiuses, pilt edastatakse keskkonnaagentuuri, kus siis kõik ilmaandmed töödeldakse ja säilitatakse, et oleks võrdlusmoment ka läbi aastate – millises suunas meie ilm ikka liigub,“ ütleb Miina Krabbi.

Teave

• Projekt „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ (SEME) vältas aastatel 2015–2020.
• Maksumus 5 576 412 eurot.
• Projekti rahastati 85% EL Ühtekuuluvusfondist ja 15% KIKi keskkonnaprogrammist.
• Suuremad investeeringud olid:
sondeerimisjaam – 280 000 eurot;
radari kuppel – 149 000 eurot;
kaks satelliidiantenni – kokku 98 000 eurot.

Investeeringud Euroopa Liidu fondide toel

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.