Tantsupeol esineb tuhatkond harjulast (0)
Tänavuse 19. üldtantsupeo eelsetest tihedatest proovidest ning esinemistest pääses maakonnast edasi 62 kollektiivi 921 tantsijaga. Laulupeole saanud koorid ja orkestrid selguvad aga veidi rohkem kui kahe nädala pärast.

4.-7. juulini Tallinnas Kalevi staadionil toimuva 19. üldtantsupeo maakondlikud eelproovid on lõppenud. Kokku oli proove 324 ning ettetantsimiste põhjal valiti välja ka peole saajad. 8. mail tõmmati valikule joon alla. Üle Eesti pääseb peole 921 soovinud kollektiivist 654 ning seda 10 000 tantsija ning juhendajaga.

Seda on plaanitust rohkem. Kas staadion on vahepealt suurenenud? “Piduliste arvu suurendamiseks võttis loovmeeskond väljakul kasutusele uue märgistussüsteemi. Lisamärgistus annab võimaluse väljakule paigutada kokku 96 rühma. Võrreldes varasemate pidudega on seekord pea 2000 tantsija võrra rohkem, drugs ” ütles Kadri Tiis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-st.

Milline on aga harjulaste panus tänavusel üldtantsupeol? Tiis rääkis, vialis 40mg et kokku tahtis Harju maakonnast (v.a. Tallinn) peole 105 kollektiivi. Eriti rohkelt oli 2.-3. klassi rühmasid (27) ja naisrühmasid (24). “Peole pääses 62 kollektiivi 921 tantsijaga. Vaatamata headele tulemustele peavad tiheda konkursisõela tõttu siiski ka Harjust pea pooled rühmad koju jääma,” lisas Tiis.

Otsitakse ülitantsijaid?

Sakust pääsesid peole huvikeskuse naisrühm Linda, segarühm Tugevad ja Kohevad ning Kurtna kooli vilistlasrühm Hellad Tallad. Ehk täpselt pooled soovijatest.

“Tantsuõpetaja olen alates 1985. aastast Ühest küljest ei ole ma kunagi nii mitme rühmaga peole pääsenud. Aga teisest küljest ei ole neid mul kunagi ka nii palju välja jäänud,” ütles Saku tantsujuht Eve Lutter. Tema kinnitusel oli tänavuse peo kavast raske pähkel neidude liikumisrühmade nuppliniku kava. “Me ikka tüdrukutega nutsime mitu korda, enne kui selle liniku tiirutamise selgeks saime. Kahjuks oleme nüüd kurvad, sest peole me neid tiirutama ei pääsenud,” rääkis tantsujuht.

Kas tihe kadalipp on enne pidu vajalik? Lutteri hinnangul on väike konkurents on alati tervitatav ja viib kindlasti asja edasi. Kahjuks pole normaalne, et üle poole rühmadest jäävad peolt kõrvale. “Kohati tundub, et seda võistlust ei saagi võita – kas me otsime ülirahvatantsijaid? See on ju meie rahva tants, meile meeldib seda tantsida ja seda peab ju ometi olema võimalik teha,” arvas ta.

Astrid Väizene Tabasalust rõõmustas, et edasi said tema käe all naisrühm Harku Harakad ning segarühm Tammed ja Toomed. Kahjuks jääb koju 2.-3. klasside lasterühm. “Selles liigis oli ka konkurss kõige tugevam. 51% rühmadest ei saanudki peole,” ütles Väizene.

Olgu rohkem ruumi

Kas peaks võib-olla korraldama pidusid tihedamalt, et soovijaid rohkem mahuks? “Ei pea pidusid tihedamalt olema. Tegelikult toimub ju igal aastal midagi: naiste- ja meestepeod, koolinoorte peod, Soome-Eesti peod ning võimalus on osaleda festivalidel,” loetles Väizene. Pigem on tema hinnangul tarvis suuremat maa-ala, kuhu kõik soovijad ära mahuksid.

Millised olid tänavuse peo raskeimad tantsud? Väizene kinnitusel on kõik uued lood huvitavad. “Naisrühmal oli ehk “Põlvest põlve” kõige rohkem tööd nõudev. B1 segarühma liigil aga “Ootuse lugu”, milles on tihedad tantsukombinatsioonid, ” selgitas tantsujuht.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-s töötav Kadri Tiis juhendab lisaks Kose valla noori ja vanu tantsijaid. Kokku pürgis Kagu-Harjust peole kümme rühma, kellest õnn naeratas seitsmele. “See ju ka väga hea tulemus,” rõõmustas Tiis. Koselt esinevad 19. üldtantsupeol kolm naisrühma ehk Kuivajõe, Kirilind ja Oru. Segarühmadest esinevad Kapak B1 ja D rühmad ning samuti kaks gümnaasiumi 2.-3. klassi rühma.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.