Taastatud on Viru jääksoo (0)
Article title
Viru jääksoo. Foto RMK arhiiv

Viru raba pindala on ligi 235 ha. Viru jääksoos hakati turvast kaevandama 1950. aastail ja see toimus 1985. aastani. Kogu kaevandusala pindala oli kokku 68,7 ha, millest freesturbaväljakud moodustavad 37 ha ja päts-/labidaturbakaevanduse ala on 31,7 ha.

Esimesed ulatuslikud taastamistööd tehti Viru jääksoos 2012. aastal. Taastamiskava ja tööprojekt nägid ette kraavide sulgemist paisudega, milleks ehitati 26 paisu. Ka külvati 2012. aasta septembris turbasamblaid 4 ha suurusel alal. Turbasamblad kaeti põhuga, et kaitsta neid kuivamise eest. Kahjuks ei olnud katse edukas, kuna veetaset ei õnnestunud korralikult ja stabiilselt maapinna lähedale tõsta.

See on ka põhjus, miks Viru raba oli siiani väga kehvasti taimestunud. Optimaalne oleks, et veetase püsiks maapinna lähedal ja vaid põua ajal langeks maksimaalselt 20 cm sügavusele. Saadud infost lähtuvalt tehti 2015. aasta oktoobris täiendavad kraavide sulgemise tööd.

2016. aasta kevadel oli näha juba esimesi positiivseid tulemusi, väljakutel oli vesi tõusnud pinnaga tasa või isegi kõrgemale.

Lisaks oli Viru raba labidaturbaaukude ala arvatud korrastatavate jääksoode hulka. 2017. aastal alustati projekteerimise eeltöödega seoses Viru raba labidaturbaaukude ja sealt lähtuvate kraavide sulgemiseks. Projekt „Viru jääksoo veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ valmis 2019. aastal. Sama aasta lõpus valmisid Viru raba jääksoo veerežiimi taastamise projekti ehitustööd. Selle käigus suleti kümme kraavi ning pätsturbakaevanduse alad.

Taastamistöödega eemaldati kraavide servadelt puittaimestik, et oleks võimalik masinatega liikuda (n-ö trassiraie). Kraavide likvideerimisel ehk tagasitäitmisel tõsteti ekskavaatoriga tagasi kraavi pinnas, mis kunagi kraavide rajamisel kraavivallidesse ladustati.

Paralleelselt kraavide täitmisega rajati kraavidele turbast veetõkked ehk paisud, mis takistavad vee liikumist mööda kraavisängi ja sunnivad pinnavee liikuma mööda looduslikku maapinda. Alale rajati kokku 37 erineva suurusega pinnaspaisu.

Lisaks uuendati ca 134 meetri pikkusel lõigul õpperaja laudteed, ehitati uus sild ja vaateplatvorm. Koostamisel on ka Viru raba jääksoo ajalugu ja taastamistöid tutvustav infotahvel, millega saab tulevikus tutvuda uuel vaateplatvormil. Rahalisi vahendeid jagas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Praegu tehakse Viru jääksoos vajadusel paisude parandustöid, koosluse taastumine on nüüd jäetud looduse toimetada. Alale kujunenud veerežiim toetab igati sookoosluse taastumist ning säilimist taastamisala ümbruses. Lisaks pakub taastuv ala juba praegu küllaldaselt elu- ja toitumispaiku paljudele linnu-, putuka- ja taimeliikidele.

Teave

Viru jääksoo 34 ha suuruse ala taastamiseks kulus kokku 38 635 eurot. Eelarvest 85% moodustab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ vahendid ja 15% on RMK omafinantseering. Ettevalmistustöödega alustati 2017. aastal ja tööd valmisid 2019. aastal.

Investeeringud Euroopa Liidu fondide toel

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.