Saada vihje
Suurraudteele tuleb Harjus neli peatust (0)
Article title
ALLKIRI: Rahvusvahelistel liinide rongide tippkiiruseks on kavandatud kuni 240 km/h (projektkiirus 249 km/h). RB võimaldaks ka regionaalsetel rongidel liikuda tänasega võrreldes märkimisväärselt kiiremini, ehk ligi 200km/h. Kohalikud rongid peatuvad Harjus neljas paigas. FOTO: RB 3TI Progetti.
Kuigi Rail Balticu ehitus algab kõige varem aastal 2023, on peatuste asukoht välja valitud. Harjumaa piires saavad reisijad tulevikus kohalikule kiirrongile Assakult, Luigelt, Sakust ja Kurtnast. Jaamade väljanägemine selgub siiski mõne aja pärast ning nende ehitus algab ka RBst veidi varem.

Harju Elu küsimustele peatustest ning raudteest vastas Rail Baltiv Estonia tehniline juht Anvar Salomets.

Kuidas valiti välja RB peatused ehk Ülemistest Assaku, Luige, Saku ja Kurtna?

2018. aasta veebruaris kehtestati 2012. aastal algatatud Harju maakonna maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, milles on ühtlasi märgitud ka RB trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks. Asukohtade osas on arvestatud Harju maavalitsuse toonase ettepanekuga võimalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas, mida nüüd RB põhiprojekteerimise käigus tehniliselt täpsustatakse.
Asukohtade osas on arvestatud Harju maavalitsuse ettepanekutega. Teadaolevalt kaasas maavalitsus tol ajal ka kohalikke omavalitsusi.

Kas tänaseks on teada üldisemad asukohadf? Või juba täpselt krunt näiteks Assakul või Kurtnas?

Tänaseks on teada üldisemad asukohad ning neid täpsustatakse põhiprojekteerimise käigus. Kuna peatuskohad peavad olema seotud ümbritseva taristuga (ennekõike avalike teede ja tänavatega), siis lahendatakse need tervikuna projekteerimise käigus, misjärel selguvad ka lõplikud asukohad krundi täpsusega.

Kas jaamad asuvad asulate sees, servades või nö. põllul keset tühjust?

RB perspektiivsete kohalike peatuste asukohad asuvad tinglikult asulate servades. Valdav osa reisirongide kasutajatest elab 2,5 kilomeetri raadiuses täna planeeritud peatuse asukohast. Tuleb arvestada seda, et maakonnaplaneeringutega paika pandud trassi asukoht ning seega ka kohalike peatuste perspektiivne asukoht, on lähtunud nii kohaliku elanikkonna ja KOV-ide arvamusest kui ka raudtee rajamise tehnilisest spetsiifikast. Ehk tegemist on tõesti kompromisslahendusega, mis püüab üheagselt arvestada nii soovide kui võimalustega.

Praegu on olemas kolme tüüpi jaamade võimalikud arvutifotod. Milline neist läheb käiku?

2018. aasta lõpus alustas kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS Rail Balticu raudteetaristu arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi arendamist. Tänavu suvel valminud juhised pakuvad ühtlustatud kujundust raudteejaamade, raudteesildade, märgistuste, müratõkete, ökoduktide ning teiste struktuurielementide projekteerimiseks, mida rakendatakse RB taristuprojekti edasisel arendamisel.

Juhised koostas Itaalia ettevõte 3TI Progetti koostöös SBS Engineering Group’iga. Kohalike jaamade standardiseeritud lahendused pakuvad tõesti visioonina välja nö modulaarse lahenduse, võimaldades valida vastavalt asula suurusele ja funktsionaalsele vajadusele sobivaima hoonetüübi. Täna on veel väga vara oletada, milline moodullahendus ja millises perspektiivses peatuses käiku võiks minna.

Kas kõik jaamad Eesti piirides hakkavad olema ühesugused?

Täna on veel liiga vara öelda midagi võimalike jaamade funktsionaalsuse kohta. See sõltub kohapealsest reaalsest vajadusest, tehnilistest ja finantsilistest võimalustest. Üldjoontes hakkavad aga jaamad, eeldusel, et nende vajadus on tõepoolest põhjendatud, kandma ühtset identiteeti.

Kohalikud jaamad ehitatakse ikka koos RB rööbasteega või muul ajal?

Koos RB rööbasteega on loomulikult mõistlik lahendada ka kohalikud peatused. See kõik eeldab aga ka toetava taristu arendamist, mille hulka kuuluvad näiteks juurdepääsuteed, raudteeületuskoht jalakäijatele, autoparkla, jalgrattaparkla jne. Peatuse rajamine võiks jääda suurusjärku 2 miljonit eurot, kuid ka see sõltub konkreetselt peatuse tehnilisest keerukusest, toetavast taristust ja erinevatest muudest asjaoludest.
Peatused projekteeritakse täna samaaegselt kogu RB taristu põhiprojekteerimisega, mis on Eestis jagatud kolmeks lõiguks. Põhitrassi ehituseks võiks minna kõige varem aastal 2023, kuid erinevate põhitrassile jäävate objektide ehitamine algab juba varem. Juba sel aastal on alustatud näiteks esimese niisuguse objektiga, milleks on Saustinõmmel asuv viadukt, mis lahendatakse Tallinna ringtee ehitamise käigus.

Mis saab RB valmimise järel praegusest Tallinn-Türi-Viljandi raudteest?

Teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter:

RB valmimisel jätkavad reisirongid teenuse osutamist ka Tallinn-Türi-Viljandi 1520 mm lõigul. Kõnealusesse raudteesse investeeritakse juba täna nii kiiruste tõstmiseks kui ohutusmeetmetesse, sh hõlmab Vabariigi Valitsuse raudtee elektrifitseerimise otsus ka Viljandi suunda, st tulevikus reisirongi teenuse kvaliteet sellel suunal paraneb veelgi.

Rail Baltic Estonia projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare:

RBl, mille standardikohane projektkiirus on 249 km/h, sõidavad tulevikus nii kiirrongid kui ka kiired regionaalrongid. Rail Balticu kohalikud peatused on mõeldud regionaalrongidele, kus on arvestatud kiirusteks kuni 200 km/h. Kiirrongid peatuvad Ülemistel ja Pärnus ning nende sõidukiirus ulatub 234 km/h-ni.

Elroni tänaste rongidega on võimalik sõita ainult 1520 mm raudteel. Ehituses oleva RB rööpmelaius on 1435 mm ning veel pole otsustatud, kes selle peal tulevikus opereerima hakkab. Hetkel on kavandatud, et RBl liiklemine saab toimuma turutingimustel. Peame ka arvestama, et võib esineda olukord, kus soovijaid kiirrongide opereerimisele reaalselt ei ole või vastupidiselt on soovijaid liiga palju, mille puhul viiakse läbi konkurss, mille puhul saab liinil opereerida see pakkuja, kes pakub paremaid tingimusi.

Juhul kui soovijaid ei ole, kuid riigid soovivad siiski seda, et nt Tallinna-Riia rong sõidaks, siis pakub riik enda poolt tuge nt dotatsiooni näol (võrdle Tartu-Helsingi lennuliiniga). Miski ei piira Elronil sellistel konkurssidel osalemist. Kõige eelduseks muidugi on, et operaatori pakutav veerem vastaks raudtee tehnilistele tingimustele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.