Solvunud kolme lapse ema blokeerib külavaheteed (0)
Article title
Peeter Kapten näitab kohta mudasel ümbersõidul, kuhu ta Volvo kinni jäi.
Kuusalu valla Pudisoo küla Kaldaaluse tee oli varasemalt kõikide kasutada. Alates 1. veebruarist tuleb aga inimestel Rätsepa talu juures kaarega läbi metsa sõita, sest talu omanik Kaili-Helina Kolts neid oma krunti läbivat 80 meetri pikkust lõiku enam kasutada ei luba.

Pudisoo küla Rätsepa talu kahe meetri kõrguse võrkaia taga lõrisevad viis koera – siberi haskid Pärl, Maru, Apollon, Poseidon ning tiibeti mastif Assanga.

Lisaks koertele on majapidamine varustatud kolme valvekaameraga, mis hoiavad ümbrusel silma peal. Kaamerate pilt jookseb omaniku arvutisse ja mobiiltelefoni nii päeval kui ööl.
Talus elab 40-aastane Aachen Õigusabi OÜ jurist Kaili-Helina Kolts koos elukaaslase Kalle ja kolmikutest poegadega.

Lepingut ei täidetud

Talukoha ostis Koltsi vanavanaisa 1962. aastal. Varem Tallinna kesklinnas elanud naine sai Rätsepa talu omanikuks 2010. aastal. Sellest kolmveerandi päris ta kingitusena sugulastelt, veerandi eest tuli maksta. Praegu on naise käes 5,33 hektarit maad.

Kolme kilomeetri pikkune Kaldaaluse tee läbib Rätsepa talu maid 80 meetri ulatuses. Koltsi sõnul on tee isetekkeline – inimesed olevat selle vankritega sisse sõitnud alles 1960. aastatel.

Pisut edasi Kapteni talus elab vanapoiss Peeter Kapten, ametilt jurist temagi, kes kolis Pudisoo külla kuue aasta eest Mustamäelt. Mehe kodumaja seina ehib riigiarhiivist tellitud 1936. aasta kaart, kus Kaldaaluse tee on juba kenasti peal.

2. jaanuaril 2013 sõlmis Kolts Kuusalu vallaga lepingu, millega Rätsepa talu läbiv Kaldaaluse tee 80 meetri pikkune ja 3 meetri laiune lõik anti erateena avalikuks kasutamiseks 31. detsembrini 2017.
Ühe punktina oli lepingus kirjas, et “tee omaniku hüvitiseks on Kuusalu vallavalitsuse poolt teehoiutöödeks tehtud kulutused.” Lepingul seisavad Kaili-Helina Koltsi ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi allkirjad.

Rätsepa talu perenaine väidab nüüd, et Kuusalu vald jättis Kaldaaluse tee hooldamata, mistõttu tema Honda vajus sõidu ajal mitmes kohas põhjaga vastu maad. Kodutee tasandamise kulud maksis ta oma taskust.

Hädade krooniks põles 9. jaanuaril 2015 maha Rätsepa talu elumaja, mis küll ehitati Seesam kindlustusest ja Kredexilt saadud rahadega taas üles. Samal aastal jäi Koltsi koer tsikli alla. Naist hakkas häirima, et vahe Kaldaaluse tee ja tema elamise terassi vahel oli kõigest viis meetrit. Härisid ka seenelised, kes sügisel teed mööda edasi-tagasi voorisid.

Ebaseaduslik eratee

21. novembril 2016 kirjutas Kolts Kuusalu vallavalitsusele avalduse eratee avaliku kasutamise lepingu lõpetamiseks. “Vald ei reageerinud sellele, mitte ühtegi vastust ei tulnud, väljaarvatud see, et nad on selle kätte saanud. See oli automaatvastus,” meenutab naine.

2017. aasta sügisel hakkas Kolts oma krundi kõrvale rajama möödasõiduteed. Naise väitel pandi nüüd kättemaksuks tema koera koonu külge nugiselõks. “Politsei mätsis selle asja kinni. Avaldust ei võetud vastu, öeldi, et see on õnnetus,” väidab Rätsepa talu perenaine.

Kapteni sõnul andis ta jahimees Peeter Rüngasele loa oma talu aeda nugiselõksu paigaldamiseks, sest nugis murdis oravaid. “Koltsi koer oli oma aiast jooksu pannud ja tuli minu aeda, tundis liha lõhna ja pistis oma koonu nugiselõksu. Eks see lõi plaksti kinni, tõmbas vaesel koeral nina katki.”

Kaili-Helina Kolts elab endiselt Rätsepa talus, on aga end protesti märgiks Tallinna elanikuks registreerinud. 

1. veebruaril 2018 sulges naine Kaldaaluse tee selle lõigu, mis tema krunti läbib. Kui palju majapidamisi Kaldaaluse tee sulgemine lõksu jättis? “Kaasiku, Kaldaaluse, Kapteni, Roosivälja, Sillaotsa, Miiliaugu ja Kalda,” loetleb Kapten.

“Siin ei ole seitset perekonda. Siin ei ole isegi seitset hoonestatud kinnistut. Seal on viis suvilaomanikku,” väidab Kolts vastu.

“Esimesed reaktsioonid olid need, et naabrid hakkasid vandaalitsema minu kinnistul, mille kohta mul on videod, mis on politseisse saadetud,” ütleb Kolts. Naise sõnul loobiti porri tema paigaldatud eratee märke, samuti lõhuti tee kohale tõmmatud ketti ja keti poste.

“Ma helistasin maanteeametisse. Maanteeamet ütles, et reeglid näevad ette, et need märgid tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Vald on vist öelnud talle, et korista need ära. Mis eratee, see on valla tee!” põrutab Kapten.

“Ma ei pannud ju enda teed kinni enne, kui ei olnud uut teed,” ütleb Kolts. Pisut hiljem tunnistab ta, et uue tee rajamine jäi pooleli, sest külavanem Theo Kehlmann keeldus selleks küla raha eraldamisest.

Naabrid mudas

Kapteni Volvo on madala põhjaga. “Siin ma olen kaks korda kinni jäänud. Kui nüüd lumi tuleb ja ta kõik üles sulab, siis on ju vesi puujuurte peal. Jumal hoidku küll,” näitab mees ümbersõidu kõige viletsamaid kohti.

Koltsi sõnul on Peeter Kapten teda korduvalt sõimanud. “Kindlasti ma olen vihane olnud, siis kui ma olen autoga kinni jäänud, põlvist saadik mudas, riided märjad ja ta on tulnud irvitama. Ma olen karjunud ta peale, talle öelnud, et kurat, kao minema siit,” ägestub mees.

9. veebruaril 2018 kaebas Koltsi kohtusse Kuusalu vald. “Nemad arvavad, et mina olen võtnud nendelt teevalduse ära. Nad väitsid, et leping on kehtiv ka täna, sellepärast et see on automaatselt edasi pikenenud,” ütleb naine.

28. veebruaril esitas vald uue taotluse, milles põhjendas, et Kaldaaluse tee peab olema avatud avaliku huvi tõttu. “Kohus tagas hagi ja praeguse kohtumääruse järgi pean ma tee avatud hoidma ja tee on avatud,” tunnistab Kolts.

3. aprillil esitas Kolts vastuhagi. “Seda kohus augustis menetlusse ei võtnud. Kaebasin edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus ütles oma määruses, et seda ei pea menetlema, kui Kuusalu valla põhihagi minu vastu jääb rahuldamata,” meenutab naine.

“Kuna kohus ei põhjendanud seda määrust, siis täna (7. detsembril – A.T.) esitasin vandeadvokaadi läbi riigikohtusse avalduse, kuna vastuhagi esitamisega jättis kohus kõik need menetluskulud minu kanda. Minu arvates see ei ole põhjendatud, kuna nad on rikkunud põhjendamise kohustust oma määruse tegemisel,” arvab Kolts.

Trotsist tallinlaseks

Koltsi sõnul on tal protsessimise peale kulunud üle 6000 euro. Kuusalu valla kulusid seoses Kaldaaluse tee vaidlusega hindab ta kolm korda suuremaks.

Kapteni sõnul naine viimasel kohtuistungil aga ei käinud. “Seal oli külavanem, kohtutäitur, RMK esindaja, valla esindaja, keskkonnainspektsiooni esindaja. Kohtunik ootas 15 minutit ja ütles, et nüüd on kõik, tema teeb otsuse ära, otsus tuleb 21. detsembril,” väidab mees.

Novembris sai Kolts siiski punktivõidu. “Maanteeamet võttis minu kinnistu teeregistrist maha. Ma sain meiliteavituse selle kohta 19. novembril. Sain meili ka selle kohta, et selle nädala lõpuks tehakse ka kaardiserveris muudatus,” ütleb ta. Värvi järgi muutub see kaardil kollasest roosaks ehk naise väitel erateeks.

1) Rätsepa talu. Vasakul seisab elumaja, paremal märk, mis krunti läbiva Kaldaaluse tee juskui erateeks kuulutab. 

Õli valab tulle ka plankaed, mille ehitamist Kolts alustas selle aasta aprillis. Plankaed jookseb nii, et tuliõunaks olev teelõik on selgelt aia sees.

Koltsi sõnul pakkus ta välja ka variandi, et Kaldaaluse tee on jälle avatud, kui külaelanikud maksavad talle selle hooldamise eest.

Vastuseis vallaga on viinud selleni, et vahepeal neli aastat Kuusalu valla hingekirjas olnud Kolts on alates 1. oktoobrist 2018 paberite järgi taas Tallinna elanik. “Ma registreerisin end ühte Tallinna korterisse, mis ei kuulu meie perekonnale. See oli minul tehtud lihtsalt trotsist,” ütleb ta.

Kapteni arvates kestab Kaldaaluse teetüli veel pool aastat või aasta. “Ja lõppeb sellega, et riik seab sundvalduse tema tee peale.” Mehe arvates hakkab Kuusalu vald Koltsile sundvalduse kehtestamise järel maksma 30-35 eurot aastas. “Kas on mõtet selle pärast tõmmelda?” laiutab ta käsi.

KOMMENTAAR

Andrus Kevvai
Ida-Harjumaa metsaülem
Info niinimetatud ümbersõidu rajamise kohta jõudis RMK-ni 2017. aasta novembrikuus, misjärel sai tehtud avaldus keskkonnainspektsioonile teo toimepanija korralekutsumiseks. RMKlt ei ole selle umbes 100 meetri pikkuse ümbersõidu rajamiseks luba küsitud ja ühtegi luba ega kooskõlastust ei ole andnud.
Tegelikult ei saa seda ebaseaduslikku tegevust nimetada ümbersõidu rajamiseks. Riigimetsas on suurte puude vahelt puujuurtelt ja maapinnalt kooritud ära huumuse kiht kuni liivani. Metsa vahele on tekitatud muust maapinnast madalam rada, kus on hädapärast võimalik sõiduautodega läbi pääseda. Selline ümbersõit ei vasta mingitele nõuetele ja selle kaudu ei ole võimalik liigelda ei tuletõrjel, kiirabil ega ka prügiautol.
Ümbersõidu likvideerimine ehk siis endise olukorra taastamine tuleb teostada ümbersõidu rajajal. RMK ei ole selles osas veel nõuet välja saatnud.

Leili Tuul
keskkonnainspektsiooni pressiesindaja
Keskkonnainspektsiooni inspektorid käisid kohapeal 11. detsembril 2017 ja 21. detsembril 2017. Rajatud ümbersõidutee on ehitusseadustiku ja looduskaitseseaduse tähenduses ehitis, täpsemalt rajatis. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 2 kohaselt on piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaili-Helena Koltsil puudus tee rajamiseks kaitseala valitseja ehk siis keskkonnaameti nõusolek, millest tulenevalt oli tegu kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumisega. Keskkonnainspektsioon tegi väärteomenetluses otsuse 04.05.2018, millega määras rahatrahvi. Kaili-Helena Kolts kaebas otsuse edasi ja praegu on kohtumenetlus pooleli. Seega lõplikku otsust veel ei ole.
Lisaks on Rätsepa kinnistul käimas haldusmenetlus seoses aia püstitamisega. Ka aia püstitamiseks (sellisel kujul, nagu seda tehakse), puudub keskkonnaameti nõusolek.

TEAVE: Kolgakülas sarnane probleem
• 59-aastane autoremondilukksepp Jaan Latik on Kolgakülas Kalda tee 56-meetrise lõigu sulgemise pärast protsessinud alates 2013. aastast. Mehe sõnul on tal selle peale kulunud ligemale 30 000 eurot isiklikku raha.
• “Teed ei olegi üldse olemas tegelikult. Inimesed lihtsalt käisid siit läbi, olid harjunud käima, kuna siin oli Kolgaküla kauplus-baar,” väidab Latik, ehkki Kalda tee on koduteeks 12 perekonnale.
• “Kuusalu vald andis mind jälle kohtusse. Nemad soovivad läbisõitu kogu eluks saada minu käest. Maakohtus ma kaotasin, aga ma kaebasin sügisel edasi ringkonnakohtusse. Kui siis kaotan, läheb jälle riigikohtuse ja kui seal ka kaotan, siis läheb Euroopa inimõiguste kohtusse,” ei jäta Latik jonni.
• Mees tunnistab, et protsessimise tõttu läks tema juurest minema abikaasa Marje ja halvenes ka tervis. Teevaidluses ta alla anda aga ei kavatse.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.