Teeme Ära seekordne talgupäev tõi Harjumaale üle 660 töö- ja korrastuspaiga. Keila linna skaudid sõitsid 1. mail Jõelähtme valda, Ihasallu ning koristasid Palverännutee kabelikoha mälestusristi ümbruse. Samuti võeti Keila lipkonda vastu seitse uut liiget.
Keila üks skaudijuhtidest, Ryan Jenkins ütleb, et on koos Meelis Zujeviga linnas skautlusega aastaid tegeleunud. “Aga eelmisel aastal paluti ka minu abi Palverännutee arendamiseks. Nõustusin ja selle käigus hakkasime arutama Lagle Parekiga, kuidas noori paremini selles projektis kaasata. Skautluse põhieesmärk on õpetada noortele iseseisvust ja enesekindlust läbi aktiivse tegevuse looduses,” märgib Jenkins.
Ka palverännutee mõte on panna inimesi ennast avastama läbi looduses liikumise. Lagle Parek tegi seepeale ettepaneku, et Ihasalu kabelikoht oleks piisavalt ajalooline ja looduskaunis koht. Seda saaksid skaudid ning külaselts koos korrastada.
Külavanem Kert Veiper ütleb Keila skaute tervitades: Ihasalu on maailma ilusaim küla! “Vana küla võis asuda selle risti taga. 14. sajandil ehitati siia kabel. See oli omal ajal oluline paik, sest vahemaid arvutati kabelist. Näiteks seitse versta kabelist,” ütleb Veiper. Kahjuks hävisid väike pühakoda ja kalmistu Põhjasõjas. Hiljem ehitati vanale kabeliasemele uus väike pühakoda. Toonastele võimudele vanade usukommete viljelemine siiski ei meeldinud ja kabel likvideeriti 19. sajandi teisel poolel.
Imelugu rootslastest meremeestega
Kuidas on aga seotud Ihasalu ja Birgitta Birgersdotter (hilisem Püha Birgitta, Birgitiinide ordu rajaja)?
Veiper ütleb et 1376. aasta paiku andsid kolm rootsi soost meest Rohuneeme külast Vadstena kloostris tunnistuse siin juhtunud imeteo kohta. “Nimelt toonud tuul mehed lihavõttepühade ajal Kaberla randa, mida võib samastada Kaberneeme lahega. Ilmselt oli koht Rootsikari,” seletab Kert Veiper.
See oli oluline paik, sest vahemaid arvutati kabelist.
Kohalikud paganatest eestlased võtsid mehed kinni, sidusid kivid kaela ja tahtsid nad ära uputada. Nood hüüdsid appi ema Birgittat ega uppunudki ära. Imet nähes lasksid vaenajad neil minna. “Kaberlas sündinud ime lisati Birgitta imetegude nimekirja, mille alusel 7. oktoobril 1391. aastal kuulutas paavst Bonifatius IX Rooma Peetri kirikus Birgitta pühakuks,” tunneb külavanem rõõmu.
Meenutushetk mälestusristi juures. Fotod Allar Viivik 11. mail 2014 pühitses Pirita kloostri vaimulik Vello Salo mälestusristi ja hiljem püstitati selle kõrvale ka palvepink. Ihasalu on osa Pirita kloostri ja Vana-Vastseliiina vahelisest Palverännuteest. “Pikkus on veidi alla 500 kilomeetri. Rada on suuresti Internetis olemas, aga ise peab ka otsima-vaatama. Sest muidu käiakse ringi nagu juhmid. Tuleb ikka ise lugeda ja Eestit asvastada,” ütleb Parek.
Skautlus on menukas
Tema sõnul peaks Palverännutee näitama, miks on eestlased maailmas väga kõrge haridustasemega rahvas. Samuti selgitatakse teel vaatamisväärsusi ja Eesti aja- ning kultuurilugu.
Keila skaudijuht Meelis Zujev lisab, et jäi päevaga rahule. Maha võeti võsa, mis varjas vaadet risti juurest merele. Lipkonda lisandus 1. mail seitse uut liiget, kes andsid skaudilubaduse. Samuti peeti Ihasalus ka väike metsamatk.
Kuidas skautlus linnas elab? “Keila üksusega liituda soovijaid on just 2021. aastal juurde tulnud,” rõõmustab Zujev. Tema sõnul võiksid kõik endised skaudid endast märkua anda, sest skautlus on samasugune vabatahtlik töö nagu iga teinegi algatus. “On ainult väike erinevus: tegevus annab võimaluse jagada omi kogemusi noortele,” räägib Zujev.
Harjus on üle 660 talgukoha
Teeme Ära 2+2 talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et seekordne eripärastes tingimustes peetud talgupäev läks väga hästi korda. Tüür lisas, et kui lugeda kokku talgupäeval üle Eesti rajatud lilleniidud, kompostikastid ja putukahotellid, võib kindlalt öelda, et putukatel tuleb hea suvi. Kõige rohkem talgutegusid märgiti talgukaardile Harjumaal (665 talgutegu), kuhu rajati kokku 236 lilleniitu, 116 kompostikasti ja 114 putukahotelli. Täpsema ülevaate tänavustest talgutegudest leiab talguveebist, tabel talguarvudega maakondade lõikes.
