Tänavu suvel agaralt siseturiste teenindanud Harjumaa turismifirmades leitakse, et kodumaine külastaja päästab küll raskel ajal halvimast, ent äri edenemise huvides oleks hädasti vaja, et ka välisturism taastuks.
Statistikaamet raporteerib, et turistide arv majutusasutustes suurenes tänavu augustis aastataguse ajaga võrreldes 3%, kusjuures siseturistide osakaal kasvas koguni 12%. Turismi hoogustumisele andsid suurima panuse just kodumaal ringi reisivad eestimaalased, kes moodustasid augustis majutusettevõtetes peatunud 342 000 külastajast kaks kolmandikku, kusjuures kõige rohkem ehk 20% siseturistidest peatus Harjumaa majutusasutustes. Paraku jõudis tänavu augustis Eestimaale vaid 97 000 välisturisti, mis on 66% vähem kui tunamullu ja 13% vähem kui eelmisel aastal.
Tõsiasi, et kohalikud inimesed on asunud senisest rohkem Eestimaa vaatamisväärsusi külastama, on muidugi vesi ka turismifirmade veskile. Ent kui kaua suudab turismisektor pelgalt siseturismi najal ennast ära majandada? Sest siinne potentsiaalne klientuur on ju siiski suhteliselt väike, mistõttu võib arvata, et peagi saab neil Eestimaale n-ö ring peale tehtud.
Padise mõis kindlalt oma nišis
Aasta tagasi Lääne-Harjumaal Padise mõisa just turismiäri edendamiseks ostnud Arno Hirtentreu ütles toona, et eesmärk on jätkata Padise mõisas seminaride ja kontsertide korraldamist ja majutuse pakkumist. Lisaks on plaan tulevikus arendada mõisahoone kõrval asuvas aidas välja n-ö vaikne spaa koos iluteenuste ja muu juurdekuuluvaga.
Nüüd tunnistab Arno Hirtentreu, et sel aastal olid tõepoolest ülekaalus kodumaised inimesed, nende sekka veidi ka külastajaid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Turismi edasisest arengust rääkides on ta aga seda meelt, et üha vähem inimesi sõidab ringi n-ö huupi – külastajaid peab millegi omanäolisega heas mõttes kohale meelitama, olgu selleks siis hea söök, mingi elamus, seminari vahele pakutav hariv matk vmt.
“Meil läheb hästi. Ja läheb hästi tänu sellele, et Padise mõis on n-ö turismi mõttes väikebutiik. Me ei viljele massiturismi ja lähtume sellest, et kohtleme külastajaid nõnda, nagu me ise tahaks, et meid koheldakse,” kirjeldab Hirtentreu oma ärifilosoofiat. “Kahtlemata peab tänases olustikus turismiäris toime tulekuks pingutama. Esmalt et kliendid tuleks, edasi juba selle nimel, et nad ka edaspidi tuleks. Meil on juba välja kujunenud kindel püsiklientuur ja teeme selle hoidmise nimel igapäevast tööd.”
Padise mõisa majutus- ja konverentsikeskusele lisab kahtlemata atraktiivsust naabruses paiknev klooster. Juba ajalooliselt on mõis ja klooster ikka koos eksisteerinud ja nii ka nüüd.
“Seminaril osalejad saavad vahelduseks laua tagant püsti tõusta ning siirduda harivale ja huvitavale ringkäigule kloostrisse. Nii saame pakkuda neile kompleksset ja ainulaadset teenust,” räägib Hirtentreu.
Nii usub ta, et väikesed, oma niši leidnud turismifirmad suudavad ka siseturiste teenindades kenasti ära elada, raskeks võib piiri tagant saabuvate ekskursantide puudumisel minna Hirtentreu hinnangul suurtel, pelgalt majutusteenust pakkuvatel hotellidel, mille toimetulek on otseses sõltuvuses maja täitumusest.
Välisturisti oodatakse pikisilmi
Sel kevadel uued omanikud saanud ja sellest tulenevalt ka vastse kontseptsiooniga alustanud Laulasmaa spaa ehk OÜ LaSpa Groupi turundusjuht Helen Vipper märgib, et kuna ettevõtte äriplaan on niikuinii värske, siis koroonapiirangute tõttu midagi põhimõttelist selles muudetud ei ole. Järgitakse nn heaoluspaa kontseptsiooni, milles on kesksel kohal puhkuse pakkumine külastajate kehale ja vaimule.
“Saan kinnitada, et selle aja jooksul on meil tõesti ülekaalus siseturist, välismaalasi on selle kõrval üksikuid. Ja siseturisti eripära on, et ta käib peamiselt veekeskuses, naudib häid sööke ning peatub meil üldjuhul ühe öö, harvem ka kaks,” iseloomustab Helen Vipper Laulasmaa spaa tänavusi kliente.
“Meie eesmärk on ikkagi, et tuldaks pikemaks ajaks ja nauditaks meil olemist kauem. Praegu on meil napilt ka konverentse ja üldse ärituriste, mistõttu võib öelda, et ega siseturistid ei suuda ikka ära täita seda lünka, mille väliskülaliste puudumine jätab.”
Nii tunnistab Vipper, et kuigi üks täiendab teist, siis praegu elatakse LaSpas kindlas lootuses, et piiritagused turistid peagi taas tee Eestimaale leiavad. Tema teada on näiteks Soomest juba ka kuulda, et sealne valitsus püüab ärgitada oma elanikke COVID-passide alusel rohkem lähiriikidesse reisima.
Koroonaajast tingitud eripärana toob ta välja asjaolu, et kui välisturist broneerib oma tuleku üldjuhul pikemalt ette, siis kohalik rahvas seda praegu ei tee, pigem tullakse päevase, paremal juhul paari päeva pikkuse etteteatamise ajaga ja see muidugi erilist kindlustunnet tuleviku suhtes ei sisenda.
“Valdavalt on meil praegu nii, et külastatavus on teada enam-vähem kümneks päevaks ette,” ütleb Helen Vipper. “Eks mõned broneeringud on ka järgmiseks suveks, aga elu on näidanud, et nende peale ei saa absoluutselt kindel olla.”
