Saku vald saab suure hobukeskuse (0)
Hobu- ja ratsakeskuse arendaja soovib hiljemalt järgmisel aastal alustada Saku vallas hipodroomi ehitust. Aastatega peaks üle saja hektarit suurele alale kerkima Eesti suurim hobukeskus koos taludega.

Hipodroomi üks omanikke Jaan Manitski ütles eelmise kümnendi lõpus, et umbes 16-hektariline traavivõistluste ala keset linna on tühi maa, kus võistlusi on harva. Alale tuleb leida teine kasutus. Seepärast alustati uue hipodroomi asukoha otsinguid. “Käisime läbi peaaegu kõik pealinna lähivallad. Sõelale jäid Keila, Jõelähtme ja Saku,” ütles hipodroomi ning arendaja Reval Gate Holding OÜ juhatuste liige Jaanus Mikk.

Lõpuks ostis Jaan Manitski Saku valda peaaegu 165 hektari suuruse maa-ala. “Kõik sellest ei lähe arenduse alla. Osa alast on rabad, mis jäävad puhvermaaks. Heinamaadele jäävad koplid,” seletas Mikk.

Mida teha turbaga?

2010. aasta märtsis algatas vallavolikogu detailplaneeringu. Lõpusirgel on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (KSH) koostamine. Selle üks autoritest, Tartu firma Alkranel OÜ ekspert Elar Põldvere ütles KSH-d Saku rahvale tutvustades, et arendatav ala piirneb põhjast Vääna jõega, läänest Tõdva ning idast Rapla teedega. Kajamaa ning Lokuti külas asub kokku seitse kinnistut.
Samas lähedal asub Kajamaa viburada, kus kunagi korraldati samuti ratsavõistlusi.

Alal on turbamaardla, mis on 2009. aastal kehtestatud valla üldplaneeringu järgi ehituskeelu ala. Sama on kirjas ka maakonnaplaneeringus. “Maardla uurimine käib. Maavarade komisjon peaks tegema otsuse uuel nädalal, kas arvata see nimekirjast välja,” ütles Põldvere.

Mis saab aga siis, kui paik jääb maavarade nimekirja? “Siis tuleb taotleda luba ja hakata kaevandama. Seejärel aga ehitama,” ütles Jaanus Mikk. Siiski arvas ta, et ala arvatakse varade nimekirjast välja, sest see pole kuigi perspektiivikas.

300 kohta hobustele

Mida Kajamaa ning Lokuti külla rajatakse? Arendaja esindaja seletas, et plaanis on koondada sinna hobukeskus. See koosneks esimeses järjekorras ehitatavast hipodroomist ja ratsatallidest. Seejärel ehitatakse ratsakeskus, platsid ja rajad ning lõpuks ka hobutalud. “Neid on plaanitud kokku 21 ja igaühel on kaks hektarit maad. Kokku peaks keskuses olema kuni 300 hobust,” rääkis Mikk. Tema sõnul saab see olema omal alal Eesti suurim. “Pealinna ümbruses on korralike tallikohtade kriis,” lisas mees. Suured ratsabaasid on Niitväljal, Ruilas ning ka Raplamaal Kohilas.

Hipodroomi ehitusega loodetakse pärast detailplaneeringu kehtestamist alustada järgmisel aastal. Rajatis peaks valmima aastal 2016.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.