Sada arukülalast saavad raamatusse (0)
Article title
Henri Reeder.
Kuu ajaga selgitati hääletusega need, kes on sajandi sada suurkuju Arukülas ja selle ümbruses. Sajast naisest ning mehest on koostatud ka 31. augustil esitletav raamat, kus andmed iga suurkuju kohta.

Rahvahääletuse idee eestvedaja on endine Aruküla elanik, praegu Hiiumaal tegutsev Henri Reeder. Eeskuju sai ta küsitluseks saarlastelt. “Veebruaris kuulsin raadiost, et seal valitakse endi hulgast sada silmapaistvat saarlast. Sellest tekkis kohe idee, et võiks sarnast aktsiooni ka Arukülas teha,” ütles Reeder.

Kuna mees on põhjalikumalt uurinud just aleviku ajalugu, tekkis tal sportlik huvi, kas suudaks Aruküla peale sada nime kokku saada. Ajalise piiri seadis aastatega 1918-2018. “Sarnaselt saarlastega otsustasime mitte järjestada inimesi saadud häälte arvu järgi. Toome välja vaid kaheksa populaarsemat, kes on sajandi kõige meeldejäävamad arukülalased. Minu isikliku ajaloolise huvi pärast reastame inimesed hoopis Arukülla tulemise aja järgi,” täpsustas Reeder.

Kogumine mitu kuud

Nimede kogumine algas 13. veebruaril ja kestis 15. juunini. Kokku esitati internetis 166 nime. Uusi nimesid sai aga esitada veel hääletuse ajalgi ja need lisati kohe internetihääletusele.

Paberhääletust korraldas MTÜ Aruküla kultuuriselts ja hääletada sai ka Raasiku vallavalitsuse infosekretäri juures. “Pabersedelitele sai samuti lisada ka uusi nimesid juurde. Kokku laekus hääli 179 inimesele. Seega lisandus hääletuse ajal veel 14 nime. Internetihääletus algas 15. juunil ja kestis 1. juulini. Paberil sai veel hääletada umbes nädal aega ja ka Aruküla kohvikutepäeval oli selleks võimalus. Kokku kulus hääletuse peale umbes kuu,” ütles Henri Reeder.

Kokku kogunes 434 arvamust ning iga osaleja sai anda kuni 20 häält.“Hääli anti kokku 4896, mis läksid jagamisele 179 inimese vahel. Saja hulgas on juhuse tahtel täpselt 50 naist ja 50 meest. 69 valitust on tänaseni elus” lisas korraldaja.

Raamatu esitlus on 31. augustil ning trükises on persoonid esitatud kronoloogilises järjestuses Arukülla saabumise aja järgi. Kaheksa kõige meeldejäävamat arukülalast, kes kogusid üle 100 toetushääle, avaldatakse koos neile antud häälte arvuga.

Valitsusjuht Arukülast

Millised on geograafilised piirid ehk keda on arvatud Aruküla elanikuks? “Kuna alguses sai välja öeldud, et ainsaks tingimuseks on oluline panus asula ellu, siis sai ka välja võetud mõned nimed, kellel seos alevikuga praktiliselt puudub. Üks neist populaarsetest häältemagnetitest oli näiteks Gustav Ernesaks. Ta on sündinud küll Perilas ja suvitamas käinud Raasikul, kuid Arukülaga seob teda ilmselt vaid tema mälestuseks peetud kontserdid mõned aastad tagasi,” seletas Henri Reeder.

Jäeti kõrvale ka need kuulsused, kes Arukülas vaid suvitamas on käinud. Nende hulgas on näiteks heliloojad Rein Rannap ja Kustas Kikerpuu, kirjanikud Jakob Mändmets, Richard Roht ning Jaan Kross. Nad saavad siiski oma koha trükises, rubriigis “suvearukülalased”.

Kuid samas oli ka üllatusi ning selgus nii mõnigi unustatud Aruküla elanik. “Üks tõeline üllatus minu jaoks oli näiteks Kalev Ots, kes Vikipeedia andmetel on “Eesti elektroonikainsener, poliitik ja sõjaväelane, Mihkel Mathieseni poolt ametisse nimetatud 1938. aasta põhiseadusele tugineva vabariigi valitsuse (niinimetatud Nõmme valitsuse) peaministri asetäitja ja haridusminister ning hiljem ka juht.” Tõepoolest elas ta ka Arukülas 1956. aastast,” selgitas Henri Reeder. Samas oli talle teadmata ka näiteks emeriitprofessor Endel Jürimäe seos Arukülaga.

Avalikustatud tuntud Aruküla inimesed

Tänaseks kronoloogilises järjestuses Facebookis avalikustatud arukülalased.

• Peter von Baranoff (1843-1924), mõisnik.
• Andrei Jegorov (1878-1954), kunstnik.
• Naani Sass ehk Aleksander Jegorov (1881-?), legendaarne külamees.
• Tõnis Orgusaar (1889-1965), koolijuht.
• Jüri-Rajur Liivak (1912-2000), talupidaja.
• Kaarel Eenpalu (1888-1942), poliitik ja talupidaja.
• Linda Eenpalu (1890-1976), perenaiste seltsi eestvedaja.
• Projekti sponsoreerib Eesti Külaliikumine Kodukant “Kogukondade EV100 taotlusvooru” kaudu. Elluviijaks on MTÜ Aruküla Kultuuriselts.
• Vaata ka: “Aruküla ajalugu” (https://www.facebook.com/arukyla.ajalugu/

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.