Lääne-Harju vallas Rummus avati mai viimasel laupäeval vabaaja- ja välispordiväljak. Kunagisele prahti täis tühermaale rajatud keskuses on slackline‘i lindid, tänavaspordiväljak, välijõusaal ning korralik haljastus.
Vabaaja- ja tervisespordikompleks rajati veidi alla 900 elanikuga aleviku keskele, Sireli tänava kortermajade ja Aia tänava vahelisele prügistunud ja võsastunud tühermaale. Samas asusid veel mullu ka prügikastid.
Lääne-Harju valla avaliku ruumi spetsialist Madis Vaikmaa räägib, et prahi, koli ja muu mittevajaliku hulk oli muljet avaldav. “Puhtalt prahti ja muudki viisime ära kaks konteineritäit. Veel lisandus NL-i ajast erinevaid ehitusjäätmeid: klaasi, betooni, metalli ja segaprügi. Siin viidi vist pärast korteris tehtud remonti kogu ülejääk siia,” arutleb ta. Ehitusjäätmete koormaid kogunes vähemalt kuus. Nendest sai lähikonda lastele kelgumägi rajatud.
Eks selle tasakaaluvärgiga on nii, et kohe esimese korraga ei tule midagi. Tasakaalu hoidmine vajab harjutamist.
Kahjuks ei saanud kõike aastate jooksul kogutut väljakult ära viia. Paika jäi betoonihunnik, millele rajati kiviktaimla. Sinna on korjatud kokku raudkivid ja betoonikamakad. “Neid vanu tükke ei saanud ära võtta, sest siin kasvavad juba puud. Lisaks olid siin ka vanad maapealsed küttetorud. Need vahetati mulluseks sügiseks. Seega sai ala heakorrastatud,” räägib mees.
Lisaks prahi ja prügi koristamisele ning haljastamisele istutati linnakusse ja selle ümbrusse vahtraid, mände, iluõunapuid ja -kirsse.
Igaühele tegevust
Millised on aga vabaaja- ning spordiväljaku suurimad atraktsioonid? Vaikmaa ütleb, et soov oli koondada kõik vabaaja- ja terviseatraktsioonid ühte kohta ja et platsil oleks igale vanusele midagi. Ta ise on rajamise idee ja pargi eskiisi projekti autor. Rummu väli-
spordikompleksi projekteerimis- ja ehitustöö autor on Tommi Play OÜ. Väljaku rajamine maksis kokku 96 000 eurot ja see tuli täielikult valla eelarvest. “Mullu samal ajal koostasin lähteülesannet. Idee oli juba veidi varem koos. Hange oli südasuvel, septembris leidsime ehitaja, oktoobris alustati ehitusega ning rajamine jätkus tänavu kevadel ka,” meenutab Vaikmaa.
Pargi keskel on 34 x 16 meetri suurune kunstmurukattega pallimängude ja sportimise väljak. See on kohandatav pea kõikidele pallimängudele: korvpall, jalgpall, võrkpall, sulgpall ja tennis ning seal saab korraldada treeninguid, mänge ja üritusi. “Korvpall ja tennis on praegu maha joonitud. Aga kiirelt saab hülssidega postid püsti panna. Ja kunstmuru on seepärast, et see pikendab perioodi, kui mängida saab. Kevadel sulab kate vara välja ja on kuiv. Hilissügisel püsib kah kaua kuivana,” loetleb Vaikmaa eeliseid.
Linnaku vaade. Ees välijõusaal, paremal pinksilaud ja taga jalgpalliväljak. Fotod Allar Viivik Samas kõrval on kaks võimlemislinnakut. Üks traditsiooniline kümne erineva trenažööriga jõulinnak, mis sobib igale vanusele. Teine on mõeldud tänavaspordi harrastamiseks. Samas seisab ka pinksilaud. Mitte väga kaugel asub poolteist aastat tagasi valminud laste mänguväljak koos 4,5-meetrise võrkpüramiidiga.
Paikne tasakaaluliin
Kogu linnaku huvitavamad atraktsioonid on kahtlemata kaks slackline‘i ehk tasakaaluliini. Need on üheksa meetrit pikad ning Eestis ilmselt ühed vähesed statsionaarsed. Tavaliselt paigutatakse need kas võistluseks või näidisesinemiseks.
Vaikmaa ütleb, et Rummu atraktsioonides aitas nõu ja jõuga kaasa Eesti esi-slackline‘r Jaan Roose. “Liinide all on liivakate, sest kui algaja kukub, siis saab ta asfaldile või jämedele kruusale kukkudes vigastada. Eks selle tasakaaluvärgiga on nii, et kohe esimese korraga ei tule midagi. Tasakaalu hoidmine vajab harjutamist. Kuid see oskus säilib ka pikalt,” ütleb Vaikmaa liinil kõndides. Liini suurim kõrgus maapinnast on 60 sentimeetrit.
Vaikmaa ütleb, et vaevalt tuleb enamik Rummu elanikest kompleksi mõttega teha suurt ja kõva trenni. “Tullakse ja saadakse kokku. Saab trenažööri peal jõudu teha, korvpalli või jalgpalli mängida. Kui mitu tundi toimetad, siis ongi päevas äkki märkamatult 10 000 sammu täis,” on ta rõõmus.
