Lääne-Harju vallas Keibu lõkkekoha ümbruses on riigimetsa majandamise keskusel (RMK) metsa 94,7 hektarit. Piirkond on tuntud puhkealana. Et seal on kavas metsaraie, uuris Harju Elu, kus täpsemalt ja millal töödega alustatakse.

Piirkonnast enamuse hõlmab 1985. aastal moodustatud Nõva maastikukaitseala sihtkaitsevöönd. Seetõttu moodustab selle 94,7 hektarist 66,4 hektarit rangelt kaitstav mets, 19,8 hektarit mittemetsamaa ning kõigest 8,5 hektarit majandatav mets.

See 8,5 hektarit ongi see, mida tohib raiuda ja mille kohta RMK ootas kohalike ettepanekuid 7. aprillini.

Oodatakse kohalike arvamusi

“Kõigepealt me peame selgeks saama, mis on kohapealsete inimeste mõtted. Siis me saame edasi liikuda tööde kavandamise faasi ja siis ka mõelda nende tööde aja peale,” selgitab RMK Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin.

Kõigepealt me peame selgeks saama, mis on kohapealsete inimeste mõtted.

Keibu küla elanikena on kirjas 47 inimest. Tegemist on valdavalt suvituspiirkonnaga, kus aastaringseid elanikke on vähe. Üks aastaringsetest elanikest on Külli Arukask, kes peab Keibu külas Meretuule puhkemaja.

Aparaat Kusmini peos näitab nii täpset asukohta metsas kui kinnistute piire. 

“Kuna mets Keibu lõkkekoha ümbruses asub Nõva looduskaitseala sihtkaitsevööndis, on oluline, et metsa üldpilt püsiks muutumatu.

Käime pea iga päev seal jalutamas, suvisel ajal marjul ning seenil. Mets on meie pere jaoks väga oluline koht, kus omi mõtteid saab koondada, looduse hääli kuulates ennast positiivselt meelestada ning tervisesporti harrastada,” teatab Arukask Harju Elule.

“Olles ka ise metsaomanik, tean, et metsa on tarvis heaperemehelikult majandada. Keibu lõkkekohtade ümbruses olen nõus sanitaarraidega, kus võetakse välja haiged ning kahjustatud puud, et terved puud saaksid rohkem valgust ning kasvuruumi ja kogu mets püsiks terve. Raiet võiks teostada külmunud pinnasega ning väikese ehk harvendus harvesteriga, et võimalikult vähe pinnast ja puid kahjustada,” arvab Arukask.

Tulevase raielangi lähedal omab Jugapuu talu Tarandite suguvõsa. Andres Tarand on talle kuuluva krundi jaganud poegade Indreku ja Kaareli vahel.

“Meie suhtume sellesse rahulikult. Keibu mets on mõne metsaeraldise võrra suurem, kui on kaitseala, kus on piiranguvöönd ja kus naguinii midagi ju ei tehta ja ei kavatsetagi teha. Kuna seal on majandustegevus valitsuse otsusega keelatud, siis ma küll julgen arvata, et RMK täidab valitsuse otsuseid,” ütleb Kaarel Tarand Harju Elule.

Lääne-Harju metsaülema sõnul on esialgne tagasiside olnud seinast-seina.“Ega see tervikpildi kujundamine saab teoks kogu tagasiside põhjal,” rõhutab Kusmin.

Valdavalt keskealised männikud

Keibu metsast 96,8 protsenti moodustavad männikud, 3,2 protsenti kuusikud. Miks on mänd sedavõrd domineeriv? “See ala on ju kunagine merepõhi. Maa on mere alt üles tõusnud ja praktiliselt kõik on liivane pinnas, madalamates lohkudes turbane pinnas. See on männi kasvuks ideaalne maa,” selgitab Kusmin.

Üks kahest Keibu lõkkekohast. Fotod Andres Tohver 

Võimalikust raiealast moodustab keskealine mets 78,8 protsenti, küpse mets 21,2 protsenti. Kui keskealine männik on 60–70-aastane, siis küps männik 90–110-aastane.

Kusmin peab vajalikuks rõhutada, et Keibu kummagi lõkkeplatsi vahetust lähedusest ei raiuta midagi. Võimalik raieala jääb kitsa 750 meetri pikkuse ja 100–200 meetri laiuse siiluna lõkkeplatsidest poole kilomeetri kaugusele.

Kui palju tihumeetreid puitu 8,5 hektarit ikkagi annaks? “Lääne-Harjumaa kandis, kus need maad väga viljakad ei ole, jääb ta 200–250 tihumeetri kanti hektari kohta,” arvutab Lääne-Harju metsaülem.

Kui palju tihumeeter puitu maksab? “See sõltub sellest, mis sortimente sealt tuleb. Kui palju tuleb palki, kui palju paberipuud, kui palju küttepuud ja mis siis parasjagu turul nende sortimentide hind on,” jätab Kusmin otsad lahtiseks.