Ehkki Kernu vald kadus kahe aasta eest haldusreformi keerises, kannab üks selle hoonetest nime Kernu Valla Rahvamaja, kuigi see ei paikne isegi mitte Kernu külas, vaid paari kilomeetri kaugusel Haibas. Praegu käib hoones vilgas remont, mis kavade kohaselt valmib järgmise aasta märtsis.

Rahvamaja arhitekt on Jaan Laks – tuntud muusiku Henri Laksi isa ja rohelise poliitiku Joonas Laksi vanaisa.

Tuhapolkkidest ja silikaattellistest rahvamaja ehitas Haiba sovhoos aastatel 1979–1984. “Katus oli värvitud punaseks. Tuli nihukene kõva äike, pesi värvi maha,” muigab Enn Karu, kes töötas siis Haiba sovhoosi agronoomina.

Kultuurimajja rajati 200-kohaline aula, fuajee, baar ja saun. Ilmnes teisigi probleeme. “Ei saanud normaalmõõtmetega võimlat pallimängude jaoks, sest ehitati parki ja pargis ei tohtinud kõiki puid maha võtta,” meenutab Karu.

Rahvamaja spordisaal. Spordijuht Kalju Põldaru sõnul kavandati selle alla nõukaajal isegi lasketiiru, aga tiir jäi siiski ehitamata. FOTO: Andres Tohver 

Peab olema kaasaegne

Üheksakümnendatel sai rahvamaja omanikuks taasloodud Kernu vald, vallavanemaks omakorda Karu. Maja eterniitkatus vahetati plekk-katuse vastu, soojustati seinad, pandi uued uksed ja aknad.

Kahe aasta eest, kui Kernu vald oli jõudmas lõpusirgele, vahetati välja rahvamaja elektrisüsteemid. Miks siis käesoleva aasta sügisel järjekordse remondiga alustati?

“Hoone ehitustehniline olukord oli rahuldav, aga mitte kaasaegne. Katus pidas vett ning ruumid olid soojad. Mõned aastad tagasi on uuendatud ka elektripaigaldist. Küll aga oli hoone täis amortiseerunud ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteeme,” selgitab Saue ühendvalla vanem Andres Laisk.

Kernu Valla Rahvamaja siseruumide renoveerimise hange kuulutati välja juulis. Hankeleping sõlmiti Kohila firmaga Vesiroos OÜ 20. septembril. Riigihanke maksumuseks kujunes 362 132 eurot, millele lisandub käibemaks. Raha tuleb Saue ühendvalla eelarvest.

“Hoone osaliselt rekonstrueeritakse. Eesmärgiks on halduskeskuse avalike teenuste koondamine ühe katuse alla ja samas luua kaasaegsem töökeskkond,” täpsustab Laisk.

See tähendab, et Saue ühendvalla Haiba halduskeskuse töötajad – nii palju kui neid on – kolivad naabruses paiknevast mõisahoonest rahvamajja. Avaliku ideekonkursiga otsitakse mõisale uut rakendust.

“Oluline on majanduskulude optimeerimine ja valla kasutuses oleva kinnisvara tõhusam kasutamine,” rõhutab Laisk.

Remont algab lõhkumisest

Projektijuht Tõnis Leedmaa sõnul renoveerimine katust, välisfassaadi ja aknaid ei puuduta. Tehakse eeskätt sisetöid, mis esimeses faasis tähendab lõhkumistöid. Juba on tühjaks tehtud nii WC-d kui duširuumid, kuhu tuleb uus sisustus.

Duširuumid saavad põrandakütte. “Soojustus alla, armatuurid peale, elektriküte sisse, betoon peale,” räägib töömees Iller Salu.

Rahvamaja koos naabruses paikneva mõisahoonega kütab ka tulevikus valdavalt siiski pelletikatel. Selle juurde kuuluvaid veetorusid ja radiaatoreid välja ei vahetata.

“Nõukaaja ehitus, on nagu ta on. Seinad on kõverad,” arvab teine töömees Priit Tuula.

Priit Tuula seinte sisse minevaid nurkasid kruntimas. FOTO: Andres Tohver 

“Et rahvamaja ehitatakse ümber Saue valla halduskeskuse hooneks, tulevad sinna ka kabinetid,” selgitab Karu. Kolm kabinetti hakkavad paiknema rahvamaja vasakus tiivas.

Tulevaste kabinettide kõrvale jääv kunagine ventilatsioonikamber ehitatakse ümber koosolekuruumiks. “Siin oli ventilatsiooniaparaat, mis ei töötanud juba paarkümmend aastat,” selgitab Leedmaa.

Ülemisel korrusel säilitatakse baariruum ja saun. “Kinoruum lõhuti välja. Sinna tuuakse Haiba lastekodust raamatukogu,” ütleb Karu.

Kinotehnika asemel hakatakse siin tulevikus hoidma raamatuid. FOTO: Andres Tohver 

“Hoonesse koonduvad lugemissaal, noortetuba, valla halduskeskuse töökohad. Alles jääb kultuurimaja ja spordisaali funktsioon. Osaliselt paigaldatakse uus ventilatsioon,” selgitab Laisk.

Rahvamaja aula saab uue parketi, põrandavaiba, istmed ja radiaatorikatted. Aula seinad värvitakse üle, sest need on aja jooksul saanud veekahjustusi. Lava ümber tegema siiski ei hakata.

Spordisaalis värvitakse seinu, uuendatakse radiaatorikatteid ja vahetatakse välja korvpallilauad.

Rahvamaja aula saab uue parketi, põrandavaiba, istmed ja radiaatorikatted. FOTO: Andres Tohver 

Kernu Valla Rahvamaja

Valmis 1984. aastal.

Arhitekt Jaan Laks.

Suletud netopind 1256 ruutmeetrit.

Remondi maksumus 362 132 eurot.

Remondi kestuseks oktoober 2019 – märts 2020.

Projektijuhid Silver Libe ja Tõnis Leedmaa.

Peatöövõtja Vesiroos OÜ.