Rakvere kuulsa kuusemeistri looming nüüd Viimsis (0)
Article title
Teet Suur kanistrikuuse kõrval Haabneemes. FOTO: Andres Tohver

Varasemalt Rakvere keskväljakut kuuseinstallatsioonidega kaunistanud Teet Suur tegi tänavu Haabneeme alevikku kanistritest jõulupuu. Meistri kutsus Viimsi valda Laine Randjärv, kanisterpuu seisab Viimsi SPA naabruses 1. detsembrist 15. jaanuarini.

Skulptuuri õppinud Teet Suur töötas aastatel 2013–2017 Rakvere linnakunstniku ametis. “Jõulupuu keskväljakul on hästi sissetallatud rada. Ma mõtlesin, et teeks igal aastal midagi teistmoodi,” räägib ta.

2013. aastal tõi ta linna keskväljakule lihtsalt hästi palju väikesi kuusepuid. Järgmisel aastal tegi ta koostöös Raiko Kaasikuga, kes õpetab Rakvere ametikoolis puusseppi, puidutöötlemise jääkidest 12 meetri kõrguse jõulupuu. See leidis juba tähelepanu Hiinas, USA-s ja mujalgi.

2015. aastal püstitas tandem Suur-Kaasik Rakvere keskväljakule 121-st värvilise kilega kaetud aknast tehtud kuuse. Aasta hiljem sai linn Eiffeli torni meenutava hammasratastega puu, mida liigutasid elektrimootorid. 2017 kerkis treppidega kuusk, mis valmistas rõõmu iseäranis lastega peredele.

Persona non grata

Ehkki eriskummalised kuused tõid Rakvere linnale suurt rahvusvahelist tähelepanu ja aitasid linnakunstniku sõnul isegi kohalikul SPA-l täiendavaid külastajaid leida, muutus jõudude vahekord linnavolikogus.

IRL-i survel kirjutati koalitsioonilepingusse punkt, et tulevikus tuuakse linna keskväljakule traditsiooniline jõulupuu.

Suure korraldatav Rakvere LTGB filmifestival ärritas jällegi kohalikku EKRE-t. “On neid, kellele ma ei meeldi. Siis nad said oma tahtmise,” selgitab mees enda taandumist Rakvere linnakunstniku ametist.

2018. aastal äratas kõige enam tähelepanu Toomas Porro kavandatud vanadest tänavavalgustuslampidest kuusk Viljandis. Suur nõustas mullu Kärdlat, kus pandi püsti rabamänni juurtest jõulupuu, samuti Tõrvat, kuhu kerkis installatsioon “Meie metsa lugu”.

Tänavu kevadel helistas Suurele aga Viimsi vallavanem Laine Randjärv. “Paar korda saime kokku, arutasime läbi. Niimoodi jõudsime järeldusteni, mis on võimalik, mida üldse teha annab,” meenutab kuusekunstnik.

Kanistritest jõulupuu

Suur pakkus välja idee, et jõulupuu võiks teha kanistritest. Appi võttis ta jällegi Raiko Kaasiku Rakverest.

Haabneeme jõulupuu kõrguseks on 11 meetrit. Selle ehitamiseks läks vaja 1185 kolmeliitrist kanistrit, 20 kuupmeetrist paaki ja 53 kuupmeetrise paagi raami. Kust see kõik aga saadi?

Kuuse latv. FOTO: Andres Tohver 

Randjärvel oli kontakt Olerexi avalike suhete juhi Erik Sakkoviga. Olerex lisas oma tanklates tühjade nõude äraandmiskohtade juurde sildid, et nendest nõudest tehakse Viimsisse jõulupuu. Nõnda koguti kasutatud kolmeliitrisi kanistreid Tartu ringteelt, Sillamäelt ja mujaltki.

28. novembril veeti kanistrid Viimsi SPA naabrusse parkimisplatsile. Järgmisel päeval pandi kuusk kokku, milleks kasutati lauavirnade kinnitamiseks mõeldud tõmmitsaid ja klambreid. 30. novembril said paika elektrikaablid, harukarbid ja pirnid.

Kuuske valgustavad 11-vatised LED pirnid, mida on kokku 53. Kanistrikuusk avati pidulikult 1. detsembri pärastlõunal kell pool neli.

On mõnevõrra paradoksaalne, aga kõigest kaks päeva hiljem teatas Teet Suure Viimsisse kutsunud Laine Randjärv vallavanema ametist loobumisest. Tõsi, põhjuseks ei olnud ei kanistrikuusk, vaid Haabneeme kooliga seonduv.

Palju kanistrikuusk maksma läks? “Puhtalt selle puu peale läks 12 697 eurot. Minu tasu oli sellest 2500 eurot. Ma ei arva, et ma palju sain, kuna ma elan siit 120 kilomeetri kaugusel. Sõit ja kogu see stress – selle raha eest ma küll enam kuuseinstallatsiooni ei teeks,” räägib Suur.

Kaljulaidi rõõmuks

Haabneemesse jääb eriskummaline jõulupuu 15. jaanuarini. Kas kuusemeistril on kavatsus inimesi üllatada ka järgnevate jõulude ajal?

“On üks koht, mis küsis kuuseinstallatsiooni juba eelmisel aastal. Sellel aastal sai mõeldud, et võiks teha, aga nad panid asja ootele, neil oli teine lahendus. See oleks tõsisem ja vastupidavam lahendus, mis jääkski skulptuuriks, mida saaks hiljem mujale üles panna. Ta ei oleks nii ajutine, kui kõik need teised,” muheleb Suur.

Ajakirjaniku pika pinnimise peale, et mis koht see siis on, ütleb kuusemeister lõpuks: “Presidendi kantselei.”

Kolmeliitrised kanistrid on kobaratena suurte raamide sees. Kobara keskel on 11-vatine LED lamp. FOTO: Andres Tohver 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.