Rail Balticu Saku peatus ehitatakse soisele põllule (0)
Article title
Tanel Ots soisel põllul, kuhu tulevikus peaks kerkima Rail Balticu Saku peatus. Kaugel mehe selja taga paistavad esimesed Saku aleviku majad. Foto Andres Tohver

Rail Balticu kavandamisel tehti eelmisel aastal kannapööre. Kui varasemalt oli otsustatud trass planeerida asustusest kaugele ja lähtuda kaubaraudtee ja kiirrongi planeerimise ülesandest, siis nüüd anti ülesanne näha seal ette peatused ka kohaliku rongi jaoks. Saku valda tuleb peatuseid kaks – Saku ja Kurtna –, kuid need jäävad nimiasulatest kilomeetrite kaugusele.

Saku abivallavanem Tanel Ots osutab Kajamaa külas soisele põllule, kus vesi lirtsub kingataldade all, kus vettivad mulluse heina kokkupressitud rullid ja kus peatuvad kevadise rände ajal haned.

Siia, Saku aleviku majadest mitme kilomeetri kaugusel paiknevale tühermaale on kavandatud Rail Balticu Saku peatus.

Peatused sõitjatest kaugel

“Tegelikult on meil 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringus ka kiirraudtee trass broneeritud, olemasoleva Edelaraudtee õgvendusena. See langes kokku ka Rail Balticu ühe trassivariandiga, mis kandis numbrit 12A. Me soovisime seda peamiselt ühel põhjusel – et Rail Balticu kohalikud peatused jääksid asulate serva ja sarnasesse kaugusesse, nagu on tänased raudteejaamad. Tol ajal oli ka veel maavalitsus alles ja maavalitsus oli Saku vallaga ühel nõul. Mitmed külaseltsid avaldasid sellele plaanile toetust,” selgitab Tanel Ots.

Kõige lähem aleviku maja jääb Rail Balticu Saku peatusest kahe kilomeetri piiri peale.

“Aga siis kinnitati meile Rail Balticu planeerijate poolt, et kohalikku rongi Rail Balticu peale kunagi ei tule, et tegemist on ikkagi ennekõike kaubaraudteega, kus hakkab ka kiirrong sõitma, peatub Tallinnas, Pärnus ja Riias. Ja kuna selline kohalik argument puudus, siis tuli planeerijate sõnul teha see trass asulatest kaugele, võimalikult metsade ja põldude keskele, kus see kõige vähem häirib,” meenutab ta.

“Ja nüüd olemegi olukorras, kus paika pandud trass asub 2–5 kilomeetrit potentsiaalsetest kasutajatest eemal. Kõige lähem Saku aleviku maja jääb Rail Balticu Saku peatusest kahe kilomeetri piiri peale. Vähemalt jalgsi ei hakka Saku inimesed seda peatust siin kasutama,” on abivallavanem resoluutne.

“Ja on veel nõnda, et kui tänasel raudteel on Saku valla territooriumil viis peatust – Männiku, Saku, Kasemetsa, Kiisa ja Roobuka –, siis Rail Baltic pakub ainult kahte peatust – Saku ja Kurtna,” lisab Ots. Sarnaselt Rail Balticu Saku peatusele oleks ka Kurtna peatus seni raudteed tuiksoonena kasutanud Kiisa inimestest umbes kolm km kaugemal.

Ei ole atraktiivne

“Rail Balticu kodulehelt leitav esinduslik COWI uuring näitab, et Rail Balticu valmimise järel hakkavad kohalikest elanikest uut raudteed kasutama 30 protsenti, ülejäänud 70 jäävad kasutama vana raudteed. Meil siin Saku vallas ja naaberomavalitsustes on tõsine hirm, et riigil ei jätku mõlema trassi jaoks raha ning tänane raudteetaristu jääb siiski soiku,” kardab kohalik poliitik.

“Meie jaoks oleks tõeline löök juba see, kui praegust raudteed ei arendata edasi, kui väljumisi jääb vähemaks ja kiirused ei tõuse. Täna me oleme elanud selles lootuses, et mitmetele peatustele tulevad möödasõidurajad. See annab võimaluse väljumissagedust tihendada,” räägib Ots.

“Kui raudteeasulates Harju- ja Raplamaal muutub olemasolev rongiliiklus ebapiisavaks ja uue raudtee peatus tuleb kodust kaugele, siis sunnitakse elanikke oma liikumisharjumusi muutma. Paradoksaalsel kombel võib Rail Balticu tulek rongi armastavad inimesed rööbastranspordist võõrutada. Põlistes raudteeasulates elavad pered, kes on senini arvestanud rongiga, hakkavad soetama perre täiendavat autot või valima liikumiseks bussi,” arvab ta.

Kitsaskohaks on seegi, et Rail Balticu lõpp-peatus on kavandatud Ülemistele. “Just Harjumaa omavalitsuste jaoks nagu Saku, Kiili ja Rae on see probleem. Me oleme Tallinnale nii lähedal. Kui me tahame linna minna, siis pigem me otsustame, millisesse linnaossa me läheme. Kui sa pead sõitma autoga viis kilomeetrit Rail Balticu Saku peatusesse, sealt rongiga seitse kilomeetrit Ülemistele ja sealt kolmanda transpordiga edasi, siis see ei tundu väga atraktiivne valik,” ütleb Ots.

Küsime. Vastab Priit Pruul, Rail Balticu kommunikatsioonijuht

Miks loobuti Harjumaa puhul Rail Balticu trassivariandist A12?

Trassivariantide väljatöötamisel arvestati peamiselt järgmisi aspekte:
1) asukohta elamualade suhtes (puhvriks vähemalt 500 meetrit);
2) asukohta Natura alade, kaitsealade ning kaitsealust liikide elupaikade suhtes;
3) asukohta kalmistute, muinsuskaitsealade ja -objektide suhtes;
4) trassi tehnilist sobivust;
5) maksumust ja sotsiaalmajanduslikku kulu.

2014. aastal võrreldi Rail Balticu projekti juhtrühma ja konsultantide poolt erinevaid trassivariante, millest üks oli ka nn A12. Toona hinnati, et A12 oleks olnud ehitusmaksumuse poolest kallim, kui valituks osutunud trassikoridor, lisaks oleks toonaste hinnangute põhjal läinud A12 valiku puhul likvideerimisele seitse hoonet, sealhulgas kaks korterelamut. Lisaks läbis A12 Keila jõe väärtmaastikku, selle teele jäi Lohu raudteejaam, mis oleks läinud lammutamisele ning miljööväärtuslik ala Kohila alevis.

Miks on Rail Balticu tulevased Saku ja Kurtna peatused nimiasulatest mitme kilomeetri kaugusel?

Kurtna rongipeatus tuleb sisuliselt ju asulasse ning jääb umbes 400 meetri kaugusele kohalikust koolimajast. Saku peatuse puhul on määravaks trassi enda asukoht, kuid võtan tsiteerida ka Saku abivallavanemat Tanel Otsa, kes on öelnud: “Julgen öelda, et trass sai mõistlikku kohta maha.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.