Rail Baltical algab suurte viaduktide ehitus (0)
Article title
Viadukti rajamine Luige-Saku teelõigul. See on praegu ainus Harjus rajatav RB objekt ning viadukt valmib detsembriks. Foto maanteeamet

Rail Baltica raudteeühendus koos vajaliku taristuga ehitatakse välja aastaks 2026. Tänavu ja uuel aastal alustatakse seepärast kümnete viaduktide, ökoduktide ja teiste rajatiste ehitamisega. Küllalt suur osa neist asub Harjumaal või selle piiride lähedal.

Ühtekokku on 2020. aasta jooksul kavas Rail Baltica (RB) ehitusse investeerida 21,3 ning järgmisel aastal ligikaudu 60 miljonit eurot. Harjumaale rajatakse üheksa maanteeviadukti ja neli ökodukti ning muudki vajalikku. Maakonna piiridel asuvad Ülemiste ühisterminal ning Muuga kaubaterminal.

Käimasolevatest ning lähituleviku ehitustest rääkis Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets.

Millal valmib Tallinna ringteel asuv esimene RB objekt ehk Saustinõmme viadukt?

Saustinõmme viadukt peaks valmima tänavuse aasta lõpus. Praeguseks on Saustinõmmel ehitustöödega jõudsalt edasi liigutud ja viadukt hakkab ilmet võtma. Iga huviline võib tööde kulgu jälgida ka veebikaamera vahendusel.

Kuhu ehitatakse järgmised objektid-rajatised?

Ühtekokku ehitatakse plaanide kohaselt Harjumaale üheksa maanteeviadukti ja neli ökodukti. Esimeste objektidena on täna töös Kurtna tee ja Künka tee maanteeviaduktid Saku vallas. Samuti ka Assaku ja Põrguvälja tee maanteeviaduktid Rae vallas. Ehitushanked soovime korraldada selle aasta sügisel ja ehitusega alustada tuleva aasta kevadel. Maanteeviadukte ja ökodukte tahame anda töösse nii kiiresti kui võimalik.

Kui palju arvestatakse ehitustel kohalike huvi? Et ei juhtuks nii, et viadukt, tee või mõni muu rajatis poolitaks majapidamise, asumi või küla-aleviku?

Kohalike huviga arvestatakse kindlasti nii palju kui võimalik. Tõsi on, et raudteekoridor kulgeb maakonnaplaneeringute alusel seal, kus ta kulgeb, kuid raudteetrassi enda paiknemist oleme püüdnud seal, kus vähegi võimalik ja insenertehniliselt otstarbekas, viia kohalike kogukondade ja omavalitsuste soovidega kooskõlla. Selle jaoks oleme ka pidevalt suhelnud kohalike omavalitsustega, kaardistanud soovid ja püüdnud neid arvesse võtta ka praegu käimasolevas põhiprojekteerimise faasis. RB Harjumaa lõik on tänu oma tiheasustusele kahtlemata keerukas väljakutse, kuid kõik osapooled on andnud endast parima, et häiringud inimeste elukeskkonnale saaksid olema minimaalsed.

Millal algab raudtee ning raudteejaamade ehitus? Praeguseks on jäädud vist graafikust veidi maha?

Harjumaal asub mitu Rail Baltica projekti jaoks olulist objekti, nende hulgas ka Ülemiste ühisterminal ja Muuga kaubaterminal. Lisaks veel planeeritavad kohalikud peatused, mida on Harjumaal neli.

Täna käib juba Ülemiste terminali projekteerimine ja hetkel on pooleli Muuga kaubaterminali projekteerimishange.
Ülemiste terminali ehitushanke soovime korraldada järgmisel aastal, ehitusega alustada 2022. Raudtee enda ehitusega on plaan alustada 2023. aasta alguses.

Mis projekti mahajäämust puudutab, siis paljuski on selle juured põhjalikult läbi viidud maakonnaplaneeringute menetlemise faasis. Kuid täna teeb kogu meeskond kõik endast oleneva, et raudtee valmiks ettenähtud tähtajaks.

RB rajamise suurimad takistused? Kas rongiliiklus uuel teel juba kuue aasta pärast on reaalne?

Arvan, et kuigi projekt esitab erinevaid väljakutseid, siis Euroopa poolse rahastamise jätkumisel ületamatuid takistusi ei ole – kogu Rail Baltica meeskond töötab selle nimel, et raudtee valmiks aastal 2026. Kui aegajalt kerkib üles jutt, et raudtee saab otsa Leedu-Poola piiril, siis see ei vasta kuidagi tõele – tegelikult ehitavad ja arendavad ka poolakad oma osa Rail Balticast hoolega ning on oma ehitustöödega isegi kaugemale jõudnud kui Balti riigid.

Selline hakkab välja nägema RB üks suurtest viaduktidest maakonnas. Allikas RB Eesti 

Riigikohus tühistas osaliselt RB Pärnu planeeringu

Riigikohus rahuldas 19. mail osaliselt keskkonnaühenduste Avalikult Rail Balticust (ARB) ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas RB trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.

Riigikohtu halduskolleegiumi sõnul kehtestas riigihalduse minister Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida RB avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale.

Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada, et kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura ala kaitse-eesmärke, teatas riigikohus. (BNS)

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.