Puukooli omanik istikutest: kõik lapsed on armsad, ei saa ühte teistele eelistada (0)
Article title
Kõik algas maasikataimedest.

Talvel 60. sünnipäeva tähistanud Aivar Haagi elutöö on muljetavaldav. Kuusalu valla Kiiu-Aabla küla Arli puukooli viiel hektaril sirguvad tuhanded isikud, et leida uus kodu Harjumaal ja kaugemalgi. Istikute kasvatamine on Aivarile nii töö, hobi kui ka elustiil.

“Minu isa Edgar Haak töötas Viljandimaal Polli katsebaasis. 9-aastaselt alutasin isa katseaias kõblaga,” meenutab Aivar lapsepõlve.
“Ise olen Tallinna polütehnilise instituudi haridusega, diplomeeritud energeetik erialaga kõrgepingevõrgud ja alajaamad. Kahjuks või õnneks ei ole ma sellel alal päevagi töötanud,” muigab mees.

Uus algus maasikatega

Tallinna pedagoogilisest instituudist leidis ta Loksal sündinud abikaasa Anne, kelle suguvõsa juured on Juminda poolsaarel Kiiu-Aablas. Maalilisse Põhja-Eesti rannikukülla jõudis mees esimest korda 1981. aastal.

Et Tallinnasse ei õnnestunud päris oma korterit saada, tuli Aivar Kirovi kalurikolhoosi katlamaja juhatajaks Kolga-Aablasse, mis asub üsna Kiiu-Aabla külje all. “Ma sain kolmetoalise korteri siia mere äärde,” kiidab mees.

Juba kaheksakümnendatel oli Aivar Juminda poolsaarel kasvatanud maasikataimi ja neid Tallinna keskturul müünud. “Rublaajal võis sellega päris head raha teenida – koristaja kuupalga kahe päevaga,” muheleb ta.

Kalurikolhoosi lagunemise ajal alustas mees tõsisemalt ettevõtlusega. “1993. aastal tõmbasime uudismaale vaod sisse. See oli veel Kirovi all, aga vallast anti tükk maad, mida sa võisid harida. Esimesed tükid ei olnud abikaasa esivanemate põlistel talumaadel. Hiljem tuli korrigeerimine,” meenutab Aivar.

Maasikatele lisandusid aja jooksul marjapõõsad ja õunapuud. “Õppisin isa käest ametit. Sellega on nagu klaverimänguga. Kui ei proovi, siis ei tea, kas oskad,” naerab Aivar. Juurde võeti pirnid ja murelid, kirsid ja ploomid.

5000–6000 istikut aastas

Kuidas viljapuuistik Arli puukoolis valmib? “Esimesel aastal on ta oksteta vitsakene. Siis lõigatakse ta tagasi. Hakkavad tulema külgoksad. Istikut on vaja kujundada, väetada, kasta, rohida,” selgitab Aivar.

Aivar Haak kuldreneti võrseid kärpimas. Foto Andres Tohver 

Istiku kasvatamine kestab puukoolis kahest viie aastani. Siis saab pooleteise kuni kahe meetri pikkuseks sirgunud taim masinaga mullapalli ümber, mille peale tõmmatakse istikukott.

Mullapalli koostiseks on Lagedi rabast toodud turvas ning mitmesugused väetised. Ja ongi puukene müügiks küps.

Praegu toodab viiel hektaril laiuv Arli puukool aastas 5000–6000 viljapuuistikut, millega Aivar Haak varustab läbi Kangru OÜ peaasjalikult Bauhofi müügiketti, kuid tema istikuid müüakse ka laatadel ja otse puukooli õuelt.

Tänavu müüs Haak esimesed istikud juba 20. märtsi paiku, sest talv oli harukordselt soe. “Tavaliselt algab istikute müük aprilli keskel. Kõige intensiivsem ostmise kuu on maikuu. Maainimesed ostavad varem. Linnainimene tahab, et mätas oleks kuiv,” selgitab mees.

Novembri lõpust detsembri lõpuni kestab jõulukuuse müügihooaeg. “Osa kuuski me kasvatame ise, osa toome Lõuna-Eestist Hummulist. Eelmine aasta oli väga vihmane, väga tuuline. Müüsin vaid paarsada kuuske,” kurdab Aivar.

“Jaanuari teisel nädalal algab talvine pookimine. See on mõnus nokitsemistöö. Põhimõtteliselt saab pookida maikuuni, kuni pungad puhkevad,” arvab Aivar.

“Puhkuseks on meil tavaliselt veebruar ja oktoober. Me püüame siis käia kuskil soojal maal,” ütleb peremees.

Praegu möllava koroonaviiruse osas on Aivaril oma vaatenurk. “Hirmu kui sellist mina ei tunne. Kuna ma olen šamanist, siis ma usun, et inimesel on sünd ja inimesel on surm. Iga asi toimub omal ajal. Kui nii on antud, siis nii on.”

Näomaski mees ei kanna, kuid igaks juhuks puhastab ta käsi 80-protsendise viinaga.

Abielupaari jõul

Võib tunduda üllatav, aga Arli puukooli kandvad jõud on siiamaani Aivar ja Anne. Vajadusel löövad kaasa pojad Andrus ja Madis ning tütar Tiina. “Kui on võimalusi, palkame ka lisatööjõudu.”

Õunasortidest on Haagi sortimendis Eesti klassika – Valge Klaar, Suislepp, Martsipan, Kuldrenett, Melba, Sügisdessert, Katre, Liivika, Lobo, Cortland.

Pirnidest on kõige populaarsem Pepi, kuna ta on iseviljuv, aga ka Belarusskaja Poznaja, Suvenirs, Mramornaja.

Murelitest kuulub sortimenti Meelika, Dönisseni Kollane, Madissoni roosa, Artur ja Leningradi must.

Kirssidest eelistatakse madalkirsse nagu Turgenevka, Šokoladnaja ja Läti madalkirss, sest neid on hea korjata.

Arli puukoolist leiab ka ploome ja pihlakaid, aprikoose ja virsikuid, mustikaid ja astelpajude taimi ning mõistagi maasikaid, millega kõik kord algas.

Aivar Haak

1960 sündis Tallinnas
1967–1971 õpingud Longi algkoolis
1971–1978 õpingud Nuia keskkoolis
1978–1983 õpingud Tallinna polütehnilises instituudis
1983–1985 nõukogude armees õhutõrjedivisjoni luureülem
1985–1991 Tallinnas elamuekspluatatsiooni valitsuse töötaja
1991–1993 Kirovi kalurikolhoosi osakonna katlamaja juhataja
1993–… Arli puukooli omanik

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.