Umbes tuhandekilomeetrisel teekonnal läbib tänavuse laulu- ja tantsupeo tuletõrvik Harjumaal 175 kilomeetrit. Juuli esimesel neljal päeval saab tuld tervitada enam kui kolmekümnes paigas.
Peotuli süüdati 15. juunil päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Spetsiaalsetel jalgratastel tuuakse tõrvik 1. juuli hommikul kella 10.50-ks Kernu mõisa juurde. Edasi läbib teatesõit 11 Harju omavalitsust.
Kuidas teekond valiti ja korraldati? Maakonna laulupeo kuraator Riin Kivinurm ütles, et tuli saabub Kohila vallast üle piiri Kernu valda. Kuna tuld sooviti viia läbi võimalikult paljudest kohtadest, siis sai marsruut algul kaardil maha joonistatud. Seejärel ka mitmeid kordi läbi sõidetud.
Suurelt teelt kõrvale
“Teekonna mõte on läbida väiksemaid asulaid ja vältida massilist sõitu suurtel maanteedel,” ütles Kivinurm. Peatuskohad on valitud kultuuriloolist tausta ja kilometraaži arvestades. Ühe seltskonna teekonna pikkus jääb vahemikku 5-10 kilomeetrit.
Peatuskohtades on oodata erinevaid sündmusi. “Saab laulu, tantsu, lusti ja nalja. Esinevad orkestrid, osalevad kohalikud juhid ja külarahvas. Need on meie rahva ühised kokkusaamised,” rääkis Kivinurm. Peatuskohades saab iga soovija endale ka tule koju viia. Korraldajad soovitavad selleks kaasa võtta väikese laterna.
Suuremate kultuuriüritustena toimuvad kolm simmanit. Need peetakse 1. juuli õhtul kell 20 Harku vallas Suurupi alumise tuletorni juures, 2. juulil kell 20 Saku vallas Metsanurme külakeskuses ning 3. juulil kell 20 Viimsi vabaõhumuuseumis.
Jätke autod koju!
“Usun, et simmanid tulevad väga rahvarohked. Soovin rõhutada, et inimesed, palun tulge võimalusel jalgsi või jalgratastel. Oleme plaaninud ka autodele ala, kuid seal tekib alati ummikuid,” õpetas Kivinurm. Näiteks Suurupis saab jätta auto Klooga maantee äärde parklasse. Sealt edasi võib jalutada alla mere äärde või istuda spetsiaalselt selleks tellitud tasuta bussile.
Mitu jalgratast tuld toovad, milline on varustus ja kuidas on korraldatud liiklus?
Kuraatori sõnul on meeskonnal tõrvikud koos kütusega, jalgrattad, remondimehed jpt. “Kui kõik hästi kulgeb, peaksime Harjumaa teedel nägema kolme kolmerattalist tuleratast, ühte rikšat ja meie endi rõõmsaid saatjaid,” lubas Kivinurm.
Liiklus on igal pool korraldatud ühte moodi. Korraldajatel on plaanis hoida üks teepool autodele lahti. Vajadusel kasutatakse ka liikluse reguleerijaid.
