2. oktoobril Ugala teatris toimunud üheksandal aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab” kuulutati välja laureaadid tosinas kategoorias ning anti välja kolm riikliku haridustöötaja elutööpreemiat. Aasta õppeasutuse juhi preemia pälvis Luule Niinesalu Rae vallast Peetrist.

Harjulased olid kolme kategooria nominendid. Aasta huvialaõpetaja nimetusele kandideeris Agne Kurrikoff-Herman Viimsi vallast (valiti Triinu Grosmann), põhikooli aineõpetajaks Alar Pikkorainen Kiili vallast (valiti Ljudmila Zagorulko) ning Luule Niinesalu. Tema valitigi aasta õppeasutuse juhiks. Naine on Peetri lasteaed-põhikooli direktor. Laureaadid said auhinnaks Joosepi kuju.

Nädal hiljem räägib õppeasutuse juht, et kogu valimise protsess ning lõpuks ka tiitli saamine oli üllatus. “Ma ei olnud teadlik. Juba see, et ma sattusin Harju nominentide hulka, oli tore ehmatus. Seda lugesin lehest. Siis edasi sain teada, et olen ka Eesti nominent. Meeldiv ja veel kord meeldiv üllatus,” ütleb Niinesalu.

Kes on lõpuks kolmest valitust laureaat, hoiti samuti viimase hetkeni saladuses. “Ei teadnud ega aimanud ma midagi, seda siis 2. oktoobri õhtuni. Aga minule üllatused meeldivad,” tunnistab ta.

Igaks juhuks paluti nominentidel mõelda, mida pärast võimalikku auhindamist mikrofonide ja kaamerate ees tänukõnes öelda.

Oma õpilane tervitas

Enne päris auhinnasaajaks kuulutamist tuli saalis istunud Luule Niinesalule lavale väike spikker. “Minule oli selge, et olen valitud, kui mikrofoni juurde astus Peetri kooli teise lennu (aastal 2014) lõpetanud noormees. Ta on käinud koolis külas ja tunneme teineteist,” meenutab koolijuht.

Kellele oleks Luule Niinesalu ise aasta koolijuhi tiitli andnud? “Minuga koos oli nominent Rakvere Rohuaia lasteaia direktor Ene Nool. Ta on hea tuttav, sest oleme koos Tallinna ülikoolis õppinud. Teist nominenti ehk Mare Roosilehte TalTechi Virumaa kolledžist ma ei tunne. Ning just enne galat arutasime, et ega me ei ole ju konkurendid. Kõik väärivad tiitlit,” arutleb Niinesalu.

Pidulikule laupäevale järgnes liigutav esmaspäeva hommik töökohas. Kolleegid õnnitlesid kooli- ja lasteaiajuhti. Talle kingiti lilli, komme, šokolaadi ning suveniire. “Ise tõin majja kaheksa torti, mida siis kolleegidega sõime. Neli koolile ja neli lasteaiale. Ise uppusin õnnesoovidesse ning kallistustesse,” rõõmustab naine.

Ta lisab, et aasta õppeasutuse juhi tiitel on tunnustus kõigile, kes töötavad Peetri lasteaed-põhikoolis. “Mina üksi ei tee siin midagi ära. Minul võib ju eesmärk või siht olla, aga selle viime ellu ikka kõik koos,” tänab Niinesalu kolleege-alluvaid ning sõpru.

Pakutakse lisa õppetööle

Kas ja kuidas on mõjutanud COVID-19 ning vahepealne üleminek koduõppele? “Meie soov on see, et kool töötaks ikka kontaktõppel ega läheks kodusele õppele. Samas arvan, et ega selle pooleteise aastaga väga teadmistelünka ei tekkinud. Sest neid, kes saavad kenasti hakkama siis ja nüüd, on rohkem,” arvab koolijuht.

“Mina üksi ei tee siin midagi ära. Minul võib ju eesmärk või siht olla, aga selle viime ellu ikka kõik koos.”

Samas ta tunnistab, et õppetöö üleviimine kodudesse ja arvutitesse tegi kurvaks. “Koolielu mõte kadus ära. Sest koolis ei käida vaid õppimas. Tänavu on toimunud juba reaalainete nädal ja loodusõpetuse nädal. Lapsed teevad sporti, muusikanädala raames olid muusikud siin,” loetleb Niinesalu, mis kõik koolielu juurde käib.

Õppesuundadest rääkides ütleb Niinesalu, et neid ta põhikoolis ei poolda. “See on koht, kus laps peaks igakülgselt arenema. Seepärast pakume tantsuõpet 1.–9. klassini. Võõrkeeled on juba teisest klassist. Viiendast saab valida kas vene või hispaania keele. Draamaõpet saavad esimesed kuus klassi,” loetleb ta aineid, mida lapsed ja noored lisaks põhiõppele omandavad.

Peetri kool kujundati nullist

Direktoriametit on Luule Niinesalu pidanud aastast 2009 ehk alates kooli avamisest. “Siis oli Peetri veel küla. Kool oli tilluke ehk siin õppis 111 last ja oli ametis 14 töötajat,” meenutab naine.

Kasv on tosina aasta jooksul olnud suur. Peetrist on saanud 5600 elanikuga alevik. Lasteaias ja koolis on ametis 170 töötajat. Neist koolis 70 ning seal on 820 õpilast. “Lasteaias töötas kuus rühma, praegu on seal 18 rühma. Juurdeehitus on neile ka tulnud,” ütleb ta. Lisaks Peetrile on lähikonnas alustanud tööd ka Järveküla ning Kindluse kool.

Et Luule Niinesalu tuli tööle vastavatud õppeasutusse, sai ta alustada kooli kujundamist. “Ma ei tahtnud olla direktor. Tahtsin koos kolleegidega head kooli teha, sest alustasime koos nullist,” lisab ta.

Kas see kujundamine on 12 aastaga õnnestunud? “Osa plaane on kindlasti täitunud. Aga on asju, mis vajavad veel arendamist.

Lapsevanemad on lasteaia ja kooli omaks võtnud ja teevad ettepanekuid. Vilistlased käivad ka külas,” tunneb koolijuht heameelt.
Parim tänu on aga Niinesalu sõnul mullu kevadel gümnaasiumineiu öeldud lause: “Luule, sa tea, et Peetri kooli õpilastel on närvid korras!”