Paldiski ajutine tuumaladu on teeninud veerand sajandit (0)
Article title
Tänaseks on kunagisest mitmekümnest rajatisest alles peahoone ning ventilatsioonikorsten (paremal). Foto Mart Varvas

26. septembril 1995 andis Venemaa Eestile üle Paldiski tuumaobjekti ehk siis tänane riigi omandis olev AS A.L.A.R.A. Sellel puhul sõitis erirongiga Pakri poolsaarele esinduslik delegatsioon eesotsas president Lennart Meriga. Tänaseks on selge, et kõikvõimalike radioaktiivsete jäätmete jaoks on tarvis uut hoidlat.

Riigipea Lennart Meri meenutas toonases kõnes septembrit 1939, kui NSVL nõudis sõjaväebaasi Paldiskisse. “Tänaseks on see minevik. Õigemini ajalugu, mis on pimeda mineviku kaugele vaatav vastand. Täna tahan rääkida Paldiskist, väikesest linnast siin Pakri neemel.

/—/Pooleks sajandiks muutus Paldiski allveelaevastiku baasiks ja Nõukogude tuumaallveelaevastiku juhtivaks koolituskeskuseks.

/—/Täna lõpeb 1939. aastal alanud draama. Eesti vabariik on taas asunud haldama oma linna ja Pakri poolsaart. /—/Täna kõnelgem tulevikust, Paldiskist kui võimalusest, Paldiskist kui looduse kingitusest, Paldiskist, mis ootab arhitektuurivõistlust, et alustada oma kaheksandat sajandit tööka, kauni, puhta ja sõbraliku Eesti linnana, kus kõik maailma laevade lipud on alati teretulnud. Eesti vabariik, ma soovin sulle õnne: su kadunud poeg on tagasi tulnud,” ütles Lennart Meri.

Veerand sajandit hiljem on Paldiski linn ja sadam kõikidele avatud. Ka endine tuumaobjekt on peaaegu kogu selle aja toimetanud AS-ina A.L.A.R.A.

Küsimustele vastab selle esindaja Mart Varvas.

Kuidas tähistasite 25 aasta möödumist objekti üleandmisest?
Kontradmiral Aleksandr Olhovikov (vasakul) tutvustamas külalistele enda valdusi. 

Lähtuvalt tihedast töögraafikust ja Terviseameti soovitustest väga suurejoonelist tähistamist ei toimunud. Aga tavalisest pidulikuma õhtusöögi veidi eksklusiivsemas söögikohas saame oma väikesearvulisele töötajaskonnale siiski lubada.

Millega AS praegu üldse tegeleb? Kas pelgalt radioaktiivsed jäätmed?

Tegeleme oma ettevõtte spetsiifikast lähtudes ikkagi ainult radioaktiivsete jäätmetega.

Millistest paikadest ja eluvaldkondadest Eestis radioaktiivseid jäätmeid tekib?

Radioaktiivse kiirguse allikaid kasutatakse mitmel pool haiglates (eeskätt vähiravi ja -diagnostika), tööstuses (mitmesuguste tehniliste protsesside jälgimine, tööstuslik radiograafia) teadusasutustes jms. Varasemalt olid laialt levinud ka radioaktiivseid isotoope sisaldavad suitsuandurid. Pikaajalise kasutamise järel vananevad lõpuks ka kiirgusseadmed, need tuleb maha kanda ja mõelda, mida teha neis olevate allikatega.

Paldiski lähedal on ainus töötav radioaktiivsete jäätmete hoidla Eestis. Tammiku hoidlasse lõpetasime jäätmete vastuvõtu 1990-ndate keskel.

Lisaks sellele jõuab aeg-ajalt ka saastunud vanametalli metallikäitlejate valdusesse, kust see samuti meieni jõuab. Kiirgusallikate kasutamine tööstuses ja meditsiinis on viimastel aastatel nende ohtlikkuse tõttu oluliselt vähenenud ning ka kontrollimatu metalliäri on juba rohkem eilse päeva teema. Suuremate allikate valdajatelt nõutakse kiirgustegevusloa andja poolt aga tagasivõtulepingu olemasolu, st et seadme tarnija kohustub kiirgusallika pärast selle kasutusaja lõppu tagasi enda valdusesse võtma. Seetõttu jõuab meieni aastatega üha vähem radioaktiivseid jäätmeid. See voog on aastate lõikes üsnagi varieeruv ning täpset numbrit on raske välja tuua. Kui arvestada ka vanametalli, siis ehk pool kuupmeetrit aastas.

Teie hoidla on Eestis ainus tegutsev radioaktiivsete jäätmete hoidla? Või toimub midagi ka Kiisa-Tammikul?

Paldiski lähedal on ainus töötav radioaktiivsete jäätmete hoidla Eestis. Tammiku hoidlasse lõpetasime jäätmete vastuvõtu kohe, kui see 1990-ndate keskel toonase Tallinna eriautobaasi käest meie haldusse jõudis. Praegu on kõik sealsed jäätmed Paldiskisse jõudnud ning ootame keskkonnaameti kooskõlastust hoidla lõplikuks lammutamiseks.

Kui palju on Pakri poolsaarel 25 aastaga rajatisi lammutatud ning mida juurde ehitatud?

Objekti ülevõtmisel oli siin 20–30 hoonet. Praeguseks on alles vaid kolm. Uusi hooneid juurde ehitatud pole, küll aga on allesjäänud renoveeritud ja kohandatud vastavalt muutunud vajadustele. Muuhulgas lammutasime kaks objektil olnud jäätmehoidlat (tahkete ja vedeljäätmete oma). Käitlesime seal olnud jäätmed ja paigaldasime need uude vahehoidlasse.

Tuumaobjekti üleandmisel rääkis president Lennart Meri. Fotod repro 
Kui palju jäätmeid üldse hoidlasse mahuks?

Olemasolevasse (vahe)hoidlasse mahub 720 ühe kuupmeetrise mahuga jäätmekonteinerit. Hetkel on sellest täidetud umbes pool. Olemasoleva tempo püsides jätkuks hoidla mahust veel aastateks. Kuid kui arvestada ka allesjäänud reaktorisektsioonide demonteerimisel tekkivaid jäätmeid, siis olemasolevast mahust kindlasti ei jätkuks. Seetõttu olemegi alustanud lõpphoidla rajamiseks vajalike eeltöödega, et hetkeks kui alustame tööd reaktorite lammutamisega, oleks olemas koht, kuhu paigutada selle töö käigus tekkivad jäätmed.

Mitmele inimesele AS praegu tööd annab?

Hetkel on meil ametis kümme töötajat

Kas ja millist uut jäätmehoidlat Eesti vajaks? Kas Pakri poolsaar on selleks hea koht?

Olemasoleva Paldiskis asuva hoidla näol on tegemist radioaktiivsete jäätmete vahehoidlaga. See ei ole mõeldud jäätmete pikaajaliseks hoiustamiseks.

Varasemad uuringud on näidanud, et Paldiski jäätmete jaoks sobiks suurepäraselt kaks eri tüüpi ladustuspaika: maapealne ja maapinnalähedane ladustuspaik (30–50 meetri sügavusel maapinnast). Sobiva asukoha leidmine radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigale on pikaajaline protsess. Looduslike tingimuste kõrval tuleb arvestada ka majanduslikke, sotsiaalseid jms tegureid. Selleks on Lääne-Harju vald algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, mille käigus selgitatakse välja võimalikud sobivad asukohad, sh praegune vaheladustuspaiga territoorium Paldiskis. Asukohavalikuga toimetamine algab selle aasta lõpus.

Vaata lisa.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.