Padiset ja Vasalemmat ning Loksat ootab sundliitmine? (0)
Lääne-Harju valla loomisega on nõus Paldiski linn ning Keila vald. Nende ühinemisega tekib peaaegu 9000 elanikuga uus omavalitsus. Seni läbirääkimistel osalenud Vasalemma ja Padise valla volikogu ei soovi ühendvallaga liituda.

Teisipäeval, 20.detsembril, pandi pikalt veninud omavalitsusreformis paika oluline tähis. 26 Eesti linna ja valda (sealhulgas Loksa linn Harjumaalt) kaebas Riigikohtule, et reform ning 5000 elaniku alammäär on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu otsuse järgi on ettevõetu seaduspärane ning 5000 elaniku nõue igati õiglane. Vallad või linnad võib jätta sundühendamata vaid väga mõjuval põhjusel.

Ainsana tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks haldusreformi punkti, millega nähakse sundliitmisel ühinemiskulude ülempiirina 100 000 eurot.

Ühinemislepingu hääletamiseni jõudnud tulevases Lääne-Harju vallas oli esimene loobuja Vasalemma. 14. detsembril ütles volikogu häältega 9:5 uuele omavalitsusele ei. Harju Elule teadaolevalt taotlevad viis volikogu saadikut uue istungi kokkukutsumist veel enne 31. detsembrit. Samuti on nõutakse rahvaalgatuse korras, et volikogu arutagu ühinemist veelkord.

Keskus uude kohta?

Üleeile, 21. detsembril, peeti istungeid Padisel ja Paldiski linnas. Kell 15 alanud Padise istungil oli kohal 12 saadikut, puudus üks. 11 volikogu liiget oli ühinemise vastu, üks jättis hääletamata. Mis saab vallast edasi? 1730 elanikuga ei pääse Padise sundliitmisest. “Ühinemistoetusest oleme tõesti ilma. Aga see ei ole ka ühinemisläbirääkimistel olnud peamine punkt. Vald saab ka iseseisvalt enda eelarvega ning kohustustega hakkama” ütles volikogu juht Külli Tammur.

Ta möönis, et sundliitmine on möödapääsmatu. Vabariigi valitsuse otsust oodatakse hiljemalt 15. veebruariks. “Oleme teinud ka Vasalemmale ühinemisettepaneku. Ehk kuulab valitsus ära ka Padise argumendid,” lootis Tammur.

Tund hiljem tuli kokku Paldiski volikogu. Sealsel novembrikuise rahvaküsitlusel olid ülekaalus ühinemise vastased. Kuid volikogu otsustas teisiti. Kohal oli täiskoosseis ehk 13 saadikut, kellest kõik andsid hääled ühinemise poolt.

Otsuses tehti aga ettepanek muuta uue valla keskust. Siiani oli teada, et valitsus jääb Keila linna ja volikogu Paldiskisse. “Keila vallale teeme ettepaneku, et Lääne-Harju valla keskus asuks loodava omavalitsuse territooriumil,” ütles volikogu esimees Kaupo Kallas. Neljapäeval kohtusid Keila ja Paldiski juhid läbirääkimistel.

Selgus veebruaris

Mis saab nendest linnadest-valdadest, kes keeldusid vabatahtlikust liitumisest? Karel Hanni rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles Harju Elule, et 1. jaanuarist algab haldusreformi teine etapp. “Hiljemalt uue aasta 15. veebruariks teeb Eesti valitsus omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Omavalitsuste tähtaeg ettepanekule arvamuse esitamiseks on 15. mail,” selgitas Hanni. Seaduse järgi saavad ühinemistoetust vaid need linnad-vallad, kes on ise algatanud ühinemisläbirääkimised ja viivad need edukalt lõpuni. Ühinemised jõustuvad kohalike omavalitsuste valimistega 15. oktoobril 2017.

JAAN ALVER
Keila vallavanem

See, millise tulemuseni omavalitsuste ühinemisläbirääkimised lõpuks jõuavad, selgub aasta viimastel päevadel. Praegu ei ole võimalik selle kohta midagi öelda.
Vasalemma jääb ilmselt ootama sundliitmist. Seda juhul, kui teised osapooled on ühinemise poolt ning moodustavad uue omavalitsuse.
Suure valla moodustamise läbirääkimised olid kasulikud. Alguses asusid kõik osapooled läbirääkimiste laua taha pealesunnitud olukorras. Kui mõned neist olid küllaltki skeptilised, siis selle aja jooksul sai mulle küll selgeks, et paremat alternatiivi plaanitavale Lääne-Harju vallale pole. Asja finantsiliselt läbi arvutades ilmnes ühise võimaluse positiivne efekt väga selgelt. Nii nagu ka nõustajad ütlesid: suure omavalitsuse toimimine, tulemuslikkus ja juhtimine on kvalitatiivselt midagi muud, kui me praegu oma valdades kogeme.

VÄRNER LOOTSMANN
Loksa linnapea

Lugedes Riigikohtu otsust haldusreformi seaduse kohta on selge, et ega Riigikohtulgi ühest arvamust pole: üks kohtunik viiest jäi eriaravamusele , kahel kohtunikul on konkureerivad arvamused. Riigikohus on küll otsuse langetanud, aga üritab oma käed puhtaks poesta. Et on jõuluaeg, siis meenutagem, et just nii käitus Juudamaa prefekt Pontius Pilatus. Ta püüdis küll Jeesuse elu päästa, kuid pidi alluma juutide santaažile, pestes samas enda süüst vabastamiseks sümboolselt käsi.
Tulles tagasi tänapäeva annab Riigikohtu kõnealune otsus valitsusele suured võimalused haldusreformi seaduse tõlgendamiseks. Igal juhul tuleb veel käesoleval aastal kokku Loksa linna volikogu ja arutab, kuidas edasi toimida. Kas valmistuda sundliitmiseks või jätkata Kuusaluga ühinemisläbirääkimisi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.