Omavalitsuste kriisiaja eelarved: kui palju toetab riik, millelt hoitakse kokku? (0)

Harju Elu uuris Harjumaa omavalitsustelt, kuidas linnad ja vallad saavad hakkama vähenenud maksutulu tingimustes, samuti küsisime, kuidas kulutatakse riigilt täiendavalt saadud summad.

Saatsime kõigile omavalitsustele vastamiseks kuus küsimust:
1. Kas olete tegemas negatiivset eelarvet?
2. Kui suur on selle maht? (nii % varasemast eelarvest kui suurus eurodes)
3. Millised olulised investeeringud lükkuvad selle tõttu kaugemasse tulevikku?
4. Kui suurt otsetoetust ootate riigilt? Milleks see kulub?
5. Kui palju loodate saada riigilt toetust teede remondiks? Milleks see kulub?
6. Kui palju loodate saada toetust investeeringuteks? Milleks see kulub?
Avaldame vastused laekumise järjekorras.

Raasiku vald, vallavanem Andre Sepp:

1. Jah.
2. Planeerime maksutulu vähenemist 595 tuhat eurot (10% eelnevalt planeeritust).
3. Sellest aastast nihkub järgmisse aastasse Aruküla Lasteaia remont-laiendus, põhjuseks on ka sesoonsus, sest ehitust tuleb alustada varakevadel. Sel aastal tekkis kevadel vaakum ehituse planeerimise ja rahastusega seoses kriisiga. Seoses ehitushindade langusega teedeehituses saame teid ehitada rohkem.
4. Otsetoetuse summa on meile teada ja see kulub teede ehitusse, alalaekumiste katteks ja uuteks investeeringuteks, mida veel planeerime.
5. Teedele on riik eraldanud lisaks 172 tuhat eurot ja see kulub teehoiukava kohaselt. Lisaks taotleme veel lisameetmest ettevõtlusega seotud teede remondiks.
6. Investeeringute toetuse piirmäär on Raasikule arvestatud 400 000 eurot, selle kasutamist veel volikogu arutab, aga planeerime sellel aastal alustada tänavavalgustuse uuendamisega ja samuti alustada Aruküla jääväljaku kompressori soetuse ja rajamisega.

Loksa linn, linnapea Värner Lootsmann

1. Ei.
2. Mahtu pole.
3. Selliseid pole.
4. 70 000 eurot – alalaekuva maksutulu katteks.
5. 70 000 eurot – teede remondiks.
6. 200 000 eurot – Loksa Gümnaasiumi hoonete remondiks.

Jõelähtme vald, vallavanem Andrus Umboja

Negatiivne eelarve on koostamisel ja seni kuni volikogu pole seda veel kinnitanud, ei saa öelda lõplikku summat ega ka nimetada objekte.

Lääne-Harju vald, vallavanem Jaanus Saat

Lääne-Harju vallavolikogu võttis mai lõpus vastu 2020. aasta lisaeelarve, et korrigeerida eelarveridu vastavalt rahandusministeeriumi prognoositud üksikisiku tulumaksu alalaekumisele jm vähenenud tuludele (nt lasteaedade kohatasude laekumine) ning riigilt seoses koroonakriisiga saadud investeeringu- ja muudele toetustele.
Rahandusministeerium prognoosib Lääne-Harju vallale tulumaksu alalaekumist summas 1 225 000 eurot. Alalaekumise kompenseerimiseks on riik eraldanud 296 641 eurot. Seetõttu oli vaja vähendada olemasolevas eelarves kulusid umbes 900 000 eurot. Vallavolikogus vastu võetud lisaeelarvega loobus vald 2020. aasta plaanitud Keila-Joa lasteaia ehitusest, mis lükkub järgmisse eelarveaastasse.
Riigi poolt eraldatud stabiliseerimistoetusega (296 641 eurot) kompenseeritakse seoses eriolukorraga tekkinud planeerimatuid kulutusi ja kaetakse ka tulumaksu alalaekumist. Eraldi lisatoetust 607 496 eurot sai vald teede remondiks, see summa lisandub käesoleva aasta eelarve teehoiukavale. Riiklikku investeeringutoetust 690 000 eurot saab omavalitsus kasutada vaid uutele investeeringutele, millena lisatakse 2020. aasta eelarvesse Pakri kergliiklustee, Rummu-Padise kergliiklustee, Laulasmaa kooli juurdeehituse sisustus ning jäätmemajad nelja piirkonda.

Keila linn, linnapea Enno Fels

1. Ei ole. Lähikuudel ilmneb kriisi selgem majanduslik mõju. Jälgime olukorda ja tehtavaid kulutusi.
2. –
3. Praegu on vara öelda. Loodame, et kõik olulised asjad saavad sel aastal tehtud.
4. Riik on otsetoetusi juba eraldanud: teede hoiuks, tulubaasi stabiliseerimiseks ja uuteks investeeringuteks. Keila linnale moodustas see 1 miljon eurot.
5. 165 tuhat eurot.
6. 590 tuhat eurot. Tööde osas lõplikke otsuseid ei ole.

Harku vald, vallavanem Erik Sandla

1. Harku vallvalitsus on kaardistanud võimalikud kärpekohad kogumahus 1,5–2 miljonit eurot. Järgnevatel kuudel jälgime maksulaekumise kõverat ning kärpe-eelarvega on kavas volikokku minna mitte varem kui augustis-septembris.
2. Möödunud aasta lõpus vallavolikogu poolt kinnitatud Harku valla eelarve tulude maht on 34,7 miljonit eurot, millest tulumaksu laekumise osa on 20,8 miljonit eurot. Kärpe-eelarve moodustaks sellest 7–9% ehk ca 1,5–2 miljonit eurot.
3. Ennekõike on kavas edasi lükata sellised investeeringud, mille realiseerimise aeg ei halvenda elanike elu-olu ega loo suurt lisaväärtust. Näiteks tänavavalgustuse ja mõnede teede ehitamine, haridusasutuste fassaadide remont jne.
4. Riigilt oleme saanud 584 000 eurot ning seda raha kasutatakse võimaliku alalaekumise katteks. Selle summa ulatuses on võimalik vähem kärpida.
5. Teede korrashoiuks eraldas riik vallale 242 000 eurot, mida kasutatakse eelarves olevate teetööde tegemiseks.
6. Investeeringuteks on Harku vallale arvestatud 790 000 eurot. Täpne kasutusotstarve otsustakse volikogu poolt lisaeelarve tegemisel. Seni on riik andnud teada, et seda raha saab kasutada uute, 2020. aastal valla investeeringute kavas mitteolevate tööde tegemiseks.

Kuusalu vald, vallavanem Urmas Kirtsi

1. Kuusalu valla 2020 aasta teine lisaeelarve on teisel lugemisel 10. juuli volikogu istungil.
Eelarves on paanis vähendada tulumaksulaekumist 7%, 500 000 eurot. Samuti vähendatakse laekumisi lasteaedade ja huvikooli osalustasudest ja spordikeskuse piletitulu.
Tulude vähendamist tasandavad riigi poolt eraldatud erakorralised laekumised summas 425 871 eurot. Kokkuvõttes väheneb valla tulude pool ca 1%, kulude pool ca 4%. Investeeringute osakaal kasvab 22% ehk 673 tuhande euro võrra moodustades 2020. aastaks kokku 3,7 miljonit eurot.
3. Ei ole selliseid investeeringuid.
4. Oleme saanud (saamas) riigilt toetust 875 871 eurot.
5. Teede toetus on 235 194 eurot ja see kulub teede mustkatte alla viimiseks.
6. Investeeringute toetuseks on eraldatud 450 000 eurot. Investeeringud tehakse tänavavalgustusse, valla hoonetesse, spordirajatistesse jne.

Rae vald, vallavanem Madis Sarik

1. Hetkel ei oska veel sellele vastata. Kui, siis on see teemaks septembrikuus.
2. Kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb juuni, juuli, augusti tulumaksu ja muude omatulude laekumine. Tänasel päeval sellele veel kindlat vastust pole.
3. Olulisi investeeringuid edasi lükata ei ole võimalik, sest 88% investeeringute 24 miljonilisest eelarvest koosneb objektidest, mis on eelmisel aastal alustatud või selle aasta alguses alustatud või mille hanked on lõpetatud ja lepingud sõlmitud.
4. Eraldatav toetus on juba vallale laekunud ja see katab ennustatavalt kuni 15% saamata jäävatest tuludest. Toetus kulub kõigeks selleks, mida pidid katma saamata jäävad tulud.
5. See on juba laekunud, ligikaudu 300 000 eurot. See kulub teede remondiks.
6. Uute investeeringute tegemiseks eraldatav toetus 980 000 eurot laekub selle aasta lõpus ja katab ligikaudu 50% algselt 2021. aastal kavas olnud objekti maksumusest.

Tallinna linn, linna finantsdirektor Katrin Kendra

1. Pandeemiaga kaasnenud eriolukord ja sellest tulenev majanduslangus avaldab kindlasti mõju linna 2020. aasta finantstulemustele ja 2020.aasta ning eesolevate aastate võimalustele ning tegevustele. Prognoosi kohaselt vähenevad suureneva töötuse tõttu nii linna maksutulud kui ka linna asutuste ajutise sulgemise ja väheneva üldise tarbimise tõttu ka linna asutuste müügitulud. Samas loovad linna kriisieelne tugev finantspositsioon ning piisav likviidsuspuhver vajaliku eelduse, et toime tulla ka majanduslanguse tingimustes. Siiski tuleb kõigil linna asutustel olla paindlik ning muutuvates oludes jooksvalt kohaneda, kriitiliselt üle vaadata kõik 2020. aastaks kavandatud tegevused ja leida võimalusi, kuidas säästlikumalt majandada ja kulusid kokku hoida. Linna kõrge krediidireiting võimaldab eesolevate aastate investeeringuteks vajadusel kaasata ka lisaressurssi.
2. Tallinn kavandab lisaeelarve esitada linnavolikogule 2020. aasta septembris-oktoobris, kuna hetkel ei ole kriisi mõjud veel piisavalt selged ning eelarve koostamiseks vajalike prognooside tegemine on seetõttu keeruline.
3. Riigieelarvest eraldati Tallinna linnale riigi lisaeelarvega toetus saamata jäänud tulude ja Covid-19 lisakulude katteks 7 687 878 eurot ja teehoiukuludeks täiendavalt 3 479 709 eurot ehk kokku 11 167 587 eurot, mis on linnale ka juba laekunud. Tallinna täiendavad kulud COVID-19 leviku tõkestamiseks olid 2020. aasta mai lõpu seisuga kokku 1,9 miljonit eurot. Linna asutuste omatulude vähenemine perioodil märts-juuni lõpp 2020. aastal moodustab ca 9,8 miljonit eurot ning linnakassa tulud vähenevad aasta arvestuses esialgse prognoosi kohaselt ca 17,2 miljonit eurot. Seega hetkel saldo ca -17,8 miljonit eurot.
5. Teehoiurahastust Tallinnale suurendati riigi lisaeelarvega kokku 3 479 709 eurot. Selle arvelt kaetakse 2020. aasta teehoiutööde kulutusi.
6. Tallinnale uute investeeringute teostamiseks on ette nähtud 17,38 miljonit eurot. Selle arvelt on kavas ellu viia mitmeid erinevaid investeeringuid, mille osas nimekirja koostamine alles käib, mistõttu oleks konkreetsete objektide välja toomine antud hetkel ennatlik.

Saku vald, vallavanem Martti Rehemaa

1. Jah, mais oli esimene ja juunis teine lugemine volikogus.
2. Negatiivse eelarve maht on 1 380 242 eurot ehk 4,5% eelarve kogumahust
3. Tegevustest lükkub aasta võrra edasi vaid uue põhikooli projekteerimine ja ehitamine Sakku. Kõik sellesse aastasse plaanitud ehitustööd jätkuvad ja objektid saavad loodetavasti õigeaegselt valmis.
4. 1 065 108 eurot, millest tulubaasi stabiliseerimiseks 259 931 eurot, teede investeering 195 177 eurot ja 610 000 eurot uuteks investeeringuteks.
5. Valdavalt kruusateede pindamiseks, summas 195 177 eurot (pindamised).
6. 610 000 eurot. Senise perearstikeskuse ümber ehitamine lasteaiaks, samuti prügi süvamahutite paigaldamiseks valla hallatavate asutuste juurde.

Viimsi vald, vallavanem Illar Lemetti

1. Jah, oleme negatiivset eelarvet ette valmistamas. See läheb vastuvõtmisele volikogu juunikuu istungile.
2. Selle suurus on 4,31% kehtivast eelarve mahust, st 2 115 700 eurot.
3. Kõigi kavas olnud oluliste suuremate investeeringute elluviimisega sel aastal ka alustame, küll võib mõnel juhul pikemaks venida investeeringu elluviimise periood.
4. Riik on eraldanud tulubaasi stabiliseerimise toetust 435 235 eurot saamata tulude katteks, nii et raha kasutatakse eelarves kavandatud kulutuste tegemiseks.
5. Teedehoiu toetus on 262 409 eurot.
6. Investeeringuteks loodame saada 1 000 000 eurot ja soovime neid vahendeid kasutada ehitusinvesteeringute elluviimiseks.

Maardu linn, linnapea Vladimir Arhipov

1. Hetkel sellist plaani ega vajadust pole.
2. Teine lisaeelarve tuleb Maardus positiivne ning selle planeeritavaks mahuks on 1,5 miljonit eurot (6–7% varasemast eelarvest).
3. Investeeringute planeerimisel märtsi algul arvestasime kriisiolukorraga ning investeeringute kava on realistlik ja teostatav.
4. Kokku loodame saata riigilt 1 522 333 eurot, mis kuulub teede remondiks, tulubaasi stabiliseerimiseks ja uuteks investeeringuteks. Sellest summast on 712 333 eurot juba meile laekunud (teede remont ja tulubaasi stabiliseerimine)
5. Teede investeeringud summas 363 490 eurot suunatakse Maardu linna teede remondiks ja korrashoiuks.
6. Uuteks investeeringuteks ootame riigilt 810 000 eurot, mis läheb järgmistele projektidele: Maardu Põhikooli staadioni rekonstrueerimine, Muuga transiittee osaline omafinantseerimine, jne.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.