Olümpia: Egert Jõesaar heidab ketast 46 meetrit (0)
Ehkki noormehel on probleeme kõndimisega, õpib ta Tallinna ülikoolis rakendusinformaatikat ja harjutab kettaheidet. Egert on üks viiest sportlasest, kes Eestit Rio paraolümpial esindab.

Egert Jõesaar (22) hakkas kettaheitega tegelema kaheksa aasta eest: “Kettaheide on selline ala, milles on vähe vigastusi. Onu viis mu selle juurde.” Onu Aivo Jõesaar on nimelt harrastanud suusatamist ja rattasõitu.

Egert ei ole aga tavasportlane. “Mul on vasaku jala lihase düstroofia. Vasak jalg on ligikaudu kolm–neli sentimeetrit lühem ja puudub hüppeliiges,” selgitab noormees. Selle probleemiga on ta rinda pistnud sünnist saati.

Hoolimata liikumisprobleemidest lõpetas Egert 2013. aastal Tallinna Laagna gümnaasiumi. Selleks tuli iga koolipäev bussiga seitsekümmend kilomeetrit linna ja teist sama palju tagasi sõita, sest Egert elab Kuusalu vallas Hara külas. Praegu käib noormees Hara külast Tallinna ülikoolis rakendusinformaatikat õppimas. Ent mitte ainult.

Kolm tundi päevas

“Päevas on kolm tundi trenni,” räägib Egert. Kuidas noormees ennast treenib? “Samamoodi nagu teised sportlased.” Kas puue ei takista? “Eks ta mingil määral ikka segab, aga tuleb leida lihtsalt enda rütm.”
Peamiselt treenib Egert Audentse Spordikeskuses ja Kalevi Spordihallis, mõlemad paiknevad Tallinnas.
Viie aasta eest sai Kolgakülla tehtud ka spetsiaalne heitering, kus kohalikel sportlastel oleks võimalik harjutada. See jääb Egerti kodust kõigest viie kilomeetri kaugusele.

Egert on mõelnud ka jõutõstmise ja odaviske peale. “Oda olen visanud, aga see kahjuks ei sobinud mulle,” arvab ta. Kettaheide meeldib noormehele kõige rohkem. “Seda on juba pikka aega tehtud ka. Ma arvan, et see on see õige ala.”

Eesti kettaheitjatest peab Egert oma eeskujuks Martin Kupperit. Noormeest treenivad Priidu Niit kettaheite ja Mart Olman vasaraheite alal.

Egerti ema töötab Eestis farmatseudina, isa välismaal ehitajana. Sugulased suhtuvad Egerti spordiarmastusse heatahtlikult. “Vahest on kuulda kiidusõnu,” rõõmustab noormees.

Igakuiselt kulub Egertil spordi peale 300 eurot, millest pool tuleb vanematelt, pool Eesti Invaspordi Liidult.

Napilt paraolümpiale

Selle hooaja parimaks tulemuseks on Egertil 46,72 meetrit, mille ta heitis 21. mail 1,5 kilo kaaluva kettaga Audentese Spordikeskuse staadionil. Kuna 46 meetrit on paraolümpia kvalifikatsiooninorm, pääseb ta napilt Rio de Janeirosse.

“Ma olin väga rõõmus, kuigi see tuli suhteliselt lihtsalt minu jaoks. Ma tundsin, et ma oleks palju enamat suutnud. See ei olnud kindlasti minu hooaja tase. Muidugi hea, et see õnnestus,” meenutab Egert.
Kokku sõidab paraolümpiale 12 kettaheitjat, Eestist ainsana Egert Jõesaar. “Lend läheb 12. septembril ja 19. septembril tulen tagasi.” Noormehe osavõtu maksab kinni Eesti Olümpiakomitee.

Mitmendaks on eesmärk tulla? “Ma lähen ikkagi enda tulemust sinna tegema, aga ma pakuks, et kaheksandaks,” arvab Egert. Maksimumtulemusena loodab ta ketast heita 47 meetrit. Paraolümpia parim kettaheite tulemus on olnud 63 meetri kanti, ent selleni Egert veel ei küüni.

Eesti paraolümpia koondisse kuulub kaks kergejõustiklast ja kolm ujujat. Egert Jõesaar heidab ketast, Sirly Tiik tõukab kuuli. Ujujatest on kohal Kardo Ploomipuu, Brenda Tilk ja Elisabeth Egel.

Kaua kavatseb Egert spordiga jätkata? “Ma ei olegi sellist piiri endale seadnud. Arvatavasti pikka aega veel,” loodab noormees.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.