Ohvriabitöötajaga perevägivalla vastu (0)
Article title
Piirkonnapolitseinik Mart Meriküll ja Lääne-Harju piirkonna ohvriabitöötaja Kristel Pilliroog-Nava. Foto erakogu

Eelmise aasta lõpus asus Lääne-Harju piirkonda tööle uus ohvriabitöötaja Kristel Pilliroog-Nava, kelle piirkonda kuulub muuhulgas ka Kiili vald. Alljärgnevalt mõned küsimused ohvriabitöötajale.

Kas võite kirjeldada juhtumit, mil ohvriabitöötaja sai tõesti inimest aidata?

Neid juhtumeid on üksjagu. Näiteks ühes suuremas linnas sattus meie juurde alkoholisõltuvusega noor naine, kes oli ka perevägivalla ohver. Kohalik omavalitsus oli seisukohal, et kuna tegemist on alkohoolikuga, tuleb naiselt lapsed ära võtta ning määrata eestkostjaks mees.

Ohvriabitöötaja rääkis naisega. Naisel oli kaks valikut, kas ta otsib abi ja saab alkoholivastast ravi või jääb lastest ilma. Naine valis ravi ning pere suunati ka MARAC võrgustikku, mis on mõeldud riskigrupis olevatele peredele.

Mida kujutab endast MARAC võrgustik?

MARAC mudel toetub võrgustikutöö põhimõttele. See tähendab, et juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine toimub asjaosaliste spetsialistide koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvriga töötavad mh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid, kes puutuvad kokku lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega. Ohvrile osutatakse teenuseid vastavalt tema vajadustele.

Mis sai aga noorest naisest?

Koostöös erinevate spetsialistidega toetati peret aasta vältel. Nüüdseks on noor naine suutnud oma probleemid ületada ja ka lasteaiast ja koolist on tagasisidet tulnud, et lapsed on tasakaalukamad ja muutus on märgatav.

See on näide, kus ohvriabi on tugiisikuna inimese kõrval pikema aja vältel. Ohvriabitöötaja suhtles tihedalt ka psühholoogiga, kes andis märku, millal peaks inimesega ühendust võtma, et ei tekiks tagasilangust.

Me ei sildista inimesi, ei anna hinnanguid ega jäta kedagi abita. Samas on väga oluline ka inimese enda motiveeritus. Ohvriabitöötaja ei saa juhtumit lahendada üksi või kui abivajaja ise ei panusta.

Kas teie poole pöördub ka mehi ja mis probleemidega või ainult perevägivalla ohvriks langenud naised?

Mehi pöördub ohvriabisse vähe, on vaid üksikud juhtumid, kus perevägivalla ohvriks on langenud mees.

Mis küsimustes reeglina pöördutakse ohvriabi töötaja poole?

Suurema osa pöördumistest moodustavad perevägivallajuhtumid (80%) ja ülejäänud osa on muud pöördumised (sotsiaalsed probleemid, vara jagamine, lahutus ja ühine hooldusõigus). Inimesed, kes on saanud infot ja kuulnud ohvriabiteenusest, võtavad meiega ise ühendust või siis pöördutakse kriminaalmenetluse raames.

Kas esineb ka juhtumeid, kus ohver koos ohvriabitöötajaga teeb politseile avalduse?

Neid juhtumeid on väga tihti, kus ohvriabitöötajaga teeb koos ohvriga politseile avalduse. Ohver tihtipeale ei oskagi seda teha, korduvate juhtumitega ei teata, millisest juhtumist alustada või kui kaugele ajaloos tagasi minna.

Ohvriabitöötaja aitab avaldusse kirjutada konkreetsed paragrahvid, mille alusel politsei avalduse menetlusse võtab. Teine võimalus on esitada avaldus paragrahvideta, aga sellisel juhul võtab aega politsei uurimine, mille alusel nad hakkavad avaldust menetlema.

Kas ohvriabitöötajal on palju korduvkliente, kuidas toimite nende puhul?

Mõnes piirkonnas küll, näiteks Ida-Harjus. Suhtleme tihedalt politseiga, kui olukord on tõsine ja risk kõrge, siis suuname MARAC-i. Arutame erinevate osapooltega (politsei, KOV, prokuratuur), kuidas lõpetada perevägivald või lahendada konkreetne olukord.

Kui palju on Kiili vallast olnud pöördumisi ohvriabi töötaja poole?

Kiili vallas on olnud pöördumisi perevägivalla, lahutuse ja hooldusõiguse küsimustes. Kiili vallas on meil hea koostöö politsei ja lastekaitsetöötajatega. Mõned pered on saanud ka psühholoogilist nõustamist ning tagasiside nendelt on olnud väga hea.

Kas Kiili vald erineb millegi poolest ka Eesti keskmisest oma pöördumistelt?

Kiili vallas väga palju pöördumisi ei ole ning need kuidagi ka ei erine. Info tuleb seal pigem KOV-i kaudu, kes võtab ise ohvriabiga ühendust ja kaasab meid lahenduste leidmisesse.

Pöördumiste arvu mõjutab kindlasti ka väike kogukond.

Kuidas on inimestel kõige lihtsam teie poole pöörduda, eriti kui ta häbeneb oma juhtumit või kardab mingil muul põhjusel.

Kõige lihtsam on helistada ohvriabi kriisitelefonil 116 006, sealt saab juba meie nõustaja soovitada kindlat ohvriabitöötajat või pakkuda muid lahendusi.

Ka kohtumise saame vajadusel kokku leppida teise asukohta, et inimestes turvatunnet hoida. Kuna ohvriabitöötajad on politseimajades, siis võidakse karta sinna tulla.

Kõik pöördumised on konfidentsiaalsed, kui inimene tahab, et see jääks ainult tema ja ohvriabitöötaja vahele, siis nii jääbki. Alati küsime üle, kas tohime edastada või arutada juhtumit teiste osapooltega.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.