Nissi uus vallavanem Ermil Miggur: „Tugev kogukond viib elu edasi“ (0)
Aprill lõpupäevadel toimus Nissi vallas ootamatu võimupööre. Peedo Kesseli vahetas välja Ermil Miggur. Kes on uus vallavanem, mida ta on seni teinud, mida plaanib lähiajal teha?

Ermil Miggur, Te saite Nissi vallavanemaks 27. aprillil ehk päev enne oma 33. sünnipäeva. Kust tuli mõte kandideerida vallavanemaks?

Mulle tegid ettepaneku volikogu liikmed, kes Peedo Kesseli umbusaldamise taga olid. Mina võtsin selle vastu.

Nissi vallavolikogus on 13 liiget. Kui paljud hääletasid Teie poolt, kui paljud vastu?

Kohal oli 12 inimest, kellest 8 hääletas minu poolt.

Te olete tausta poolest juura magister. Millal Te kraadi omandasite, mis tüüpi õigusele olete spetsialiseerunud?

Magistrikraadi õigusteaduses omandasin 2008. aastal, keskendudes peamiselt tsiviilõigusele. Kevadest 2013 olen olnud Lihula vallasekretär ning seetõttu viimasel ajal rohkem haldusõigusega tegelenud.

Eelmise aasta augustis avasite Te Haapsalus Omena õigusbüroo, mis teenindab kliente Harju-, Lääne- ja Pärnumaal. Miks just säärane piirkonnavalik?

Mu elu, töö ja sõpruskond on jagunenud kuidagi nii, et Nissi vallas ma elan, Lihulas olen käinud tööl ja Haapsalus on ka häid tuttavaid. Kuna nendes piirkondades on inimesed õigusteenuste vastu huvi tundnud ja see on minu liikumise trajektoor, tundus seesugune lahendus igati loogiline.

Pärnumaal Laiksaare külas peate Te Mullihotelli. See on väidetavalt mullikujuline pooleldi läbipaistev telk, mis hoiab oma kuju tänu sissepuhutavale õhule. Kust säärane idee pärit on ja kuidas see toimib?

Idee on pärit prantsuse disainer Stephane Dumas’lt. Mina sattusin selle otsa pooljuhuslikult internetis 2011. aastal. Seal artiklis oli kirjeldatud, kuidas lühiajaliseks majutamiseks olid tehtud läbipaistvad telgid, mida saab niimoodi üles panna, et tekib tunne, justkui viibiksid keset loodust, kuna materjalikiht on minimaalne.
Järgmiseks tuli mõte, et miks ei võiks niisugune asi olla ka Eestis. Kui ma ideest lugesin, oli minu elus naguinii muutuste periood. Lõpetasin tol ajal töö SEB pangas ja suundusin tegema muid asju. See muu asi oligi Mullihotell.
Aastate lõikes on Mullihotell olnud erinetes kohtades. Tänavu läheb ta uuesti üles Laiksaare külla Pärnumaale Vango turismitalu territooriumile. Avatakse tõenäoliselt 1. juunil, kui soojaks läheb. Mullil endal mingit küttesüsteemi sees ei ole, pole ka konstruktsioone. Püsti seisab niimoodi, et puhutakse pidevalt õhku sisse. See on mullikujuline ja sisustatud nagu pisikene hotellituba.

Ermil Miggur Nissi vallamajas töölaua taga. 

Mitu korda nädalas Te oma muude tegemiste kõrvalt Nissi vallamajja jõuate?

Kuna ma olen veel mõned loetud päevad seotud ka Lihula vallaga, jagan praegu oma aega Nissi ja Lihula vahel. Nädala-kahe jooksul saab seal asjad kokku tõmmata ja keskenduda täiskohaga Nissi valla tegemistele.
Teisest küljest, kuna praegu on internetiajastu, mis võimaldab ka kaugtööd, ei oma väga tähtsust, kust tööd teha, peaasi, et kõik oleks tehtud ja asjad aetud.

Kuidas te hindate Nissi endise vallavanema Peedo Kesseli poolt tehtud tööd?

Hea meelega ei hindakski. Ei ole mugav, tore ega rõõmus tulla vallavanemaks pärast umbusaldust, aga see situatsioon on selline. Mulle tehti ettepanek ja kuna see umbusaldus läks läbi, oli vaja uut inimest, kes jätkaks, sest lihtsalt umbusaldamine on mõttetu tegevus. Mina võtan seda kui väljakutset.
Eelmine vallavanem oli pikalt olnud, tore inimene ja tegeleb siin volikogu liikmena edasi, aga volikogu tegi sellise otsuse. Mina austan seda. See, mis tehtud, on tehtud. Ma vaatan edasi tulevikku ja seda, mis annab selle viie kuuga veel ära teha.

Ja ikkagi – mis põhjusel otsustas volikogu vahetada vallavanemat pool aastat enne kohalike valimisi?

Need põhjused on kirjas volikogu poolt esitatud umbusaldamise avalduses. (vt allpool)

Milline on Teie programm? Mida selle poole aasta jooksul ära teha soovite?

Täpsemaid tegevusi on vara kommenteerida. Eks nad tulevad siin kohe lähinädalate jooksul. Üks sihuke suund, millele olen mõelnud ning mida arutasin ka vallavalitsuse uute liikmetega, oleks kogukondade tugevdamine.
Murekoht on, et ühinemisega läheb väike Nissi vald osaks suurest Saue vallast. Geograafiliselt on see väga suur maa-ala, kus Nissi vald jääb selle ühte otsa. Kardetakse ääremaastumist, mille vältimine on tugeva kogukonna ülesanne. Inimeste enda teha on see, et ääremaastumist ei toimuks. Minu suund on tugevdada kogukondasid, et nad saaksid uues vallas enda eest paremini seista, kuna just tugev kogukond on see, mis kohapeal elu edasi viib ja arendab. Vallamaja läheb küll kaugemale, kuid kuna kohaliku elu edendamine toimub ennekõike läbi kohalike inimeste aktiivsuse, ei näe ma selles probleemi.

Oktoobrikuus Nissi vald kaob ehk teisisõnu – sulandub tekkivassse Saue ühendvalda. Kas see on Teie arvates õige?

Ma arvan, et jah. Me oleksime päris halvas olukorras, kui me oleksime keeldunud. Muud võimalust ei olnudki. Alati on mõttekas ikkagi ise läbi rääkida ja seada omapoolseid tingimusi, mitte lasta end sundliita.

Kas Teil on kavatsus pürgida Saue ühendvalla vanemaks?

Hetkel sellist plaani ei ole.

Kui Teie aeg vallavanemana oktoobris ühele poole saab, siis kuidas Te jätkate?

Ma suundun ettevõtlusesse ja tegelen õigusega edasi. Sellega mingit probleemi ei ole. Praegu lihtsalt jäävad minu ettevõtmised tagaplaanile.

Kui nüüd rääkida perekonnast, siis kas Te olete abielumees?

Naist ja lapsi pole, nii et vaba ja vallaline.

ARVAMUS
Peedo Kessel
Endine Nissi vallavanem

Kõigepealt oli soov vallavanem ametist kõrvaldada. Seejärel hakati otsima põhjendusi.
Põhjuste otsingud kestsid ca kolm kuud. Minult küsiti (küsija meelest) ebameeldivaid küsimusi, mis said lihtsad vastused (ilmselt rahuldavad vastused, sest neid umbusaldusavalduses põhjustena ei mainita). Lõpuks esitati põhjustena kaks episoodi, üks aastast 2014 ja teine aastast 2017 (neist esimene sisaldab umbusaldajate-poolset triviaalset valet, mis vallavolikogu, sotsiaalkomisjoni ja vallavalitsuse protokollidega kergesti ümberlükatav on). Väljendati muret valla arengu pärast, mis 5,5 kuud enne valdade ühinemist – see otsustati üle aasta tagasi – lausa koomilisena mõjub.
Tegelikud põhjused, nagu mina aru saan, on laias laastus kahte sorti.
Esiteks püüab umbusalduse eestvedaja (või eestvedajad) seda aktsiooni kuidagi kanaliseerida kasuna eelseisvatel Saue ühendvalla valimistel. Arvan, et umbusaldajad osalevad valimistel Nissi piirkonna kohaliku valimisnimekirjana.
Teised põhjused on isiklikud. Vähemalt kolm umbusaldajat on välja lobisenud, et nad ei ole rahul ühinevate omavalitsuste vallavanematele/linnapeadele hüvitise maksmisega. See tundub neile ebaõiglane. Iseenesest peaks see etteheide olema suunatud seadusandjale, aga riigikogule ei saa ju umbusaldust avaldada. Vallavanemale saab.
Aimata võib veel mõningaid isiklikke põhjuseid, mida ma ei kommenteeri.
Mina olen nüüd jälle vallavolikogu liige ning ootan huviga, mis toimuma hakkab. Vallavanem valiti 27. aprillil. 9. mai istungil küsisin edasiste plaanide kohta. Vallavanemal selle kohta midagi öelda ei olnud, ka ei toetanud teda sõnagagi teda valinud volikogu liikmed. Plaane, mida (teistmoodi) tegema hakatakse, lihtsalt ei ole, tuleb tõdeda.

TEAVE: väljavõtted umbusaldusavaldusest Peedo Kesselile

• „Ühe värvikama näitena soovimatusest lahendada volikogu poolt antud ülesanne võib tuua vallavanema võimetust enam kui poole aasta jooksul esitada volikogule Munalaskme Hooldekogu sulgemise eelnõu. Sellest tulenevalt olid volikogu liikmed sunnitud vallavanemast mööda minema ning algatama ise vastava eelnõu, pärast mida hakkasid asjad vaikselt, aga tõrksalt liikuma. Ka edaspidist hooldekodu likvideerimise protsessi saatis vallavanema poolt küsitavate otsuste tegemine.“
• „Samuti ei ole me rahul Turba Koolis puhkenud kriisi lahendamisega. Hiljutiste sündmuste ja maavalitsuse haldusjärelevalve tulemuste valguses leiame, et kui allasutuse juhtimises on selged puudujäägid ja juhtimisvead, tuleb otsustavalt tegutseda ja võtta kasutusele vastavad meetmed, tagamaks koolis kord ja turvaline keskkond. Leiame, et laste turvalisuse arvelt mugavusest tingitud järeleandmiste tegemine või teemal lihtsalt passiivselt sumbuda laskmine, on lubamatu.“
• Allkirjad: Väino Heinsaar, Mihhail Jallajas, Vallo Sassi, Ranno Rüüberg, Natali Kärk, Jaak Vackermann, Evi Vendla, Indrek Loit.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.