Naissaarel kakskümmend üks aastat elanud Peedo Lehtla (64) peab saarel trahterit ja sõidutab rongiga huvilisi. Rannarahva Muuseum seevastu arvab, et Naissaare raudteest pole sõidetav mitte ükski kilomeeter.
1995. aastal alustas Peedo Naissaare raudteel sõite 14-tonnise nõukogude diiselveduriga TU6A. Vagunisse kombineeris ta 2008. aastal sauna, mis on mehe sõnul maailma ainus kitsarööpmelise vagunis olev saun.
Kui Viimsi vald päevinäinud TU6A sõidud ära keelas, ehitas Peedo viie aasta eest väikese veduri kõigest kättejuhtuvast. Selle ninaks on 80-liitrine soojaveeboiler, korstna otsa kaunistavad supipott ja pann, kabiini avaneb külmkapi uks. Peeglid on pärit KAZilt, näidikute tabloo villiselt.
Tammest pidurid
Väikese rongi kokkupanekul kulusid marjaks ära ka pesumasin, trossibarabanid ja allveelaevade võrkude poid. Rongil on Daewoo tagasild, seda veab edasi Suzuki mootor. Vajadusel pidurdatakse tammepuust piduriklotsidega.
Kuna kaadervärk on ehitatud dresiini raamile, on ta kirjas mitte rongi, vaid dresiinina. Sellegipoolest on Peedo kulm kortsus, sest õhus on tüli Rannarahva Muuseumiga, et „miks mina sõidan rongiga ja nendele raha ei anna.“ Viimsi vald nimelt on Naissaare raudtee lükanud Rannarahva Muuseumi bilanssi.
Kunagisest neljakümnest kilomeetrist saare raudteest on Peedo väitel praegu sõidetav vaid kuuendik. Turiste sõidutatakse 1,7-kilomeetrisel rajal.
Lükatakse käima
Naissaarel uudistajatele pakutakse esmalt ekskursiooni veoauto kastis. Peedo vedurini jõuavad nad pärastlõunal. Pool neli pistetakse esimene sats kahte lahtisesse vagunisse ja veduri tagaistmetele.
Kaks esimest seltskonda saavad oma 1,7 kilomeetrit kätte ilma eriliste hädadeta. Kolmanda pundiga hakkab aga vedur tõrkuma. „Aku on tühi,“ ütleb Peedo Urmas Källole (51), kes on vedurijuhi abi.
Ei jäägi muud üle, kui vedur käima lükata. Suzuki mootor võtab tuurid üles, kabiin on korraga bensiinivingu täis. Käimalükatud vedur tagurdab vagunite juurde, haagib need külge ja alustab tavapärast teekonda.
Rongi kiiruseks on seitse-kaheksa kilomeetrit tunnis, see kõigub ja rappub nagu palavikus roostes rööbastel, mis toetuvad mädanenud prussidele. „Tahad õlut,“ küsib vedurijuhi abi ja pistab ajakirjanikule pihku purgi A Le Coqi märjukesega.
Kui palju huvilisi Naissaare kitsarööpmelisel aastas ikkagi sõidab? „Vaat seda arvu me ei oska kokku öelda,“ vastab Peedo.16-17 turisti sõidutamine 1,7 kilomeetrit maksab pundi peale kokku 25 eurot, ent kellegi näpus piletit ei märka.
KADI KARINE
Rannarahva Muuseumi osakonnajuhataja
Peedo Lehtlale ei ole kunagi antud luba raudteed kasutada ega turiste teenindada. Naissaare raudteel Peedo Lehtla poolt korraldatav reisijatevedu on omaalgatuslik, ebaseaduslik ja (elu)ohtlik ning raudtee kasutamine muuseumi tahte vastane. Oleme korduvalt talle märku andnud (ka ametliku kirja teel), et ta peab oma tegevuse lõpetama. Meid ei ole kuulda võetud.
Rong on korduvalt reisijateveo käigus rööbastelt maha jooksnud. Õnneks ei ole midagi tõsist juhtunud. Peedo ei ole kunagi tohtinud vedurit kasutada. Ükski Naissaare veeremitest ei oma ülevaatust ega tegevusluba.
Osa raudteetammist on võsasse kasvanud. Seda on talgute või üksikisikute initsiatiivil aastate jooksul jupikaupa puhastatud. Ka sel aastal on plaan põhjapoolses otsas puhastustöid teha.
Tehnilise järelevalve amet on andnud Viimsi vallale ja muuseumile ülevaate, mis tuleks teha selleks, et raudtee kasutusele võtta. See eeldab aga väga suuri investeeringuid ja lähiajal muuseum selleks võimalust ei näe.
