Läinud esmaspäeval – naistepäeval – lillepoe ukse taga lillesabas passides tõdes ehk nii mõnigi mehepoeg: aastad on hiigelsammudega läinud, aga maailm tammub ikka paigal. Tuli endisel ajal lillepoe ukse taga sabas seista ja tuleb nüüd. Ainult põhjused on muutunud: siis ei jagunud kauneid õisi kõigile soovijaile – kes ees, see mees! – nüüd ei luba koroonaeeskirjad kõiki korraga poodi.
Aga mis teha. Lilledeta ei saa. Sest naisteta ei saa. Naisteta oleks elu ilmatumalt igav. Eriti ajakirjanikul. Sest kes on ajakirjanikele viimastel aegadel peale koroona veel tööd andnud. Ikka naised! Loetlegem vaid mõned: Maire Joala, Mailis Reps, Kersti Kracht… Nemad on need, kes on viimasel ajal skandaalide keskpunktis. Jäägu need Repsi ja Krachti tegemised praegu sinnapaika – nende kohta peavad oma sõna ütlema õiguskaitseorganid. Ja ükskord me neid sõnu kindlasti ka kuuleme. Milliseid just – eks see sõltub paljudest asjaoludest, paragrahvid on teatavasti käänulised, nagu paljud suurprotsessid – näiteks Tallinna sadama kohtulugu – tõestanud on. Hoopis asjakohasem on naistepäeva järellainetuses meenutada naist, kes on oma mehe käilavees – tõsi küll, hauas oleva mehe – taas avalikkuse ja ajakirjanduse huviorbiiti ujunud.
Kui mitmes kord juba?
Kes korteriühistute kuulsusrikast edulugu teab, teab kindlasti ka Maire Joalat. Vähemalt nimepidi. Ja mäletab kindlasti sedagi, et veerand sajandit tagasi sai Tallinnas, aga küllap ka teistes Eestimaa linnades trendiks majadele katusekorrus juurde ehitada. Pioneeriks selles ettevõtmises oli Pärnu maantee 106 korteriühistu, mille tegevjuht ja kogu ettevõtmise eestvedaja oli Maire Joala. Majarahvas pidi ehituses tuleneva valu ja vaeva tasuks saama oma osa – majal pidi vahetatama koridoride aknad ja soojustatama välisseinad.
Ehitus algas suure hooga 1999. aastal. Seitsmendale korrusele kerkis peale kaheksas. Mis aga kuidagi edeneda ei tahtnud, olid majaelanikele lubatud osaline maja renoveerimine. Lõpuks siiski aknad vahetati. Ülejäänu lubatust aga…
Hoopis perekond Joala, Jaak ja Maire said maja uusehitisse avara korteri. Kuidas see nii läks? küsisid tollal paljud majaelanikud. Küsisin ka mina.
Mitmed aastad hiljem, peale Jaak Joala surma esitas ärimees Erni Käos, juurdeehituse rahastaja, 400 000 euro suuruse nõude Jaak Joala pärijatele, kuna ta olla Jaak Joalale laenu andnud. Mitu aastat väldanud protsessi võitis Maire Joala. “Võit tuli, sest ilmselt need, kes hagejale 1999. aastal nõu andsid, ei tundnud kõiki seadusi. Ma arvan, et see vaidlus läheb edasi,” sõnas vandeadvokaat Tõnu Tuulas peale esimese astme kohtuotsust.
Vaidlus läks tõepoolest edasi, aga ka Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.11.2018 kohtuotsusega Maakohtu otsuse jõusse, seega võitis Joala ka teises astmes. Nii et 1999. aastal alanud ehitus lõppes Maire Joala jaoks 2018. aastal. Võib olla oli see lõputu närvesööv vaidlus üks põhjusi, mis supertähe eluküünla ära varakult ära kustutas.
Nüüd on Jaak Joala kastis
Sõna otseses mõttes – seisab kuskil Viljandi tagasihoidlikus pargis. Ja jälle on Maire Joalal protsess pooleli. Ja jälle Jaagu, õieti tema pärandi pärast. Maire Joala ei ole nõus, et skulptor Mati Karmini loodud Joala kuju sel moel sinna ka jääks. Kuju tellija MTÜ Meie Viljandi ja skulptor Mati Karmin väidavad, et kavand oli Jaak Joala kaubamärgi omaniku, Maire Joalaga kooskõlastatud. Maire Joala väidab, et kuju pole kavandi järgi loodud.
Kus on käimasolevas vaidluses tõde, kus valskus? Nii küsivad täna viljandlased, küsivad sajad ja sajad Jaak Joala talendi austajad. Nagu küsis tookord majarahvas – kus on tõde?
Küll tõde selgub. Maire Joala toob tõe esile ja kindlasti võidab selle protsessi. Sest naine, kes sai endale Nõukogude Liidu ihaldatuma vaba mehe, keda tuldi Eestisse jahtima isegi Vladivastokist, ei saa olla nõrkade killast. Ainult mis hind on sellel võidul? Kas on meie kõigi aegade ühe kuulsaima laulja ümber vaja sellist ääretult inetut kalambuuri? Tema lõpuaastad olid niigi üksildlased ja troostitud, miks peaks see jätkuma nüüd, peale tema õnnetut lahkumist?
Maskuliinsed mehed
Loomulikult on eesti naised peale oskuste seadust rikkuda ja väänata õnnistatud ka teiste mitmete omadustega. Keskmine eesti naine on mehest haritum, elab kauem, loeb rohkem raamatuid…
Küllap sellepärast oleme ka üks väheseid – kui mitte ainus – maailma riik, kus nii presidendiks kui peaministriks on naine. Nüüd süüdistavad maskuliinsed mehed, eriti isamaaliste vaadete ja konservatiivsete kalduvustega, et koroonaviiruse plahvatusliku leviku põhjuseks on Kaja Kallase valitsuse tegematajätmised. Ajakirjanik – ilma vaadete ja kalduvusteta – peab tõtt kaitsma. Seekord siis naisi kaitsma. Sellepärast tuleb ka küsida: millal algas taas nakatumine?
Suve ja esimese sügiskuu elasime üle ilma tõsiste puhanguteta. Oktoobris nakatus Eestis päevas seitsekümmene inimese ringis, novembris juba kolmsada inimest, detsembri nakatus päevas üle viiesaja inimese, jaanuari alguses nakatus meil päevas kuussada inimest.
Ja seame siia kõrvale nüüd riigikogu ja valitsuse tööplaani. Mis olid valdavaks teemaks kõik need kuud, mil Covid-19 oli alustanud taas pealetungi? Kas üksmeelselt rahva kaitsele pühendumine, kutsudes inimesi rakendama kõiki ettevaatusabinõusid?
Aina kõrgemates toonides arutati, kas abielu on ainult mehe ja naise vaheline asi ja millal korraldada selleteemaline referendum. Ja kui osapoolte eriarvamuste tõttu ei suudetud kokku leppida seda teha oktoobris, koos kohalike valimistega, siis jõuti kokkuleppele viia see läbi aprillis. Nägemata, et aprillis võib ühiskond olla suletud.
See jant lõppes Ratase valitsuse tagasiastumisega 14. jaanuaril. Sel päeval nakatus 632 inimest.
Kaja Kallase valitsuse esimene tööpäev oli 27. jaanuaril. Sel päeval nakatus 636 inimest. Nagu meditsiiniinimesed ütlevad – riigisisene haiguse ülekandumine ühelt inimeselt teisele oli alanud.
Lakkugem nüüd haavu
Nüüd on märtsi keskpaik, Eestis nakatub üle 1000 inimese päevas, haiglad on koroonahaigeid täis, kiirabid vuravad mööda Eestimaad, otsides haigetele vaba voodikohta. Ühiskond on eilsest, 11. märtsist taas suletud, töö on lõpetanud koolid, kaubanduskeskused ja spordiasutused.
Oleme ühiskonnana nagu peksa saanu, kõvast kähmlusest väljunu, kes nüüd peab haavu lakkudes rahunema. “Platoo” on meditsiiniinimeste kinnitusel saavutatud, ehk rahuneb viiruski.
