Mis on foie gras?

Prantsuse keelest tõlgituna tähendab see rasvamaksa. Üldiselt mõistetakse foie gras’ all ülenuumatud hane või pardi rasvamaksapasteeti, mida pakutakse restoranides luksusliku eelroana. Nuumpardi- või hanemaksapasteet pâté de foie gras on lisatud Prantsuse gastronoomia- ja kultuuripärandisse, nuumamise praktikad pärinevad väidetavalt Vana-Egiptusest. Kuigi termin foie gras kõlab esmapilgul luksuslikult, on selle „delikatessi“ tootmisega kaasnevad protseduurid niivõrd ebaeetilised, et see gurmeeroog on pälvinud rahvusvahelist kriitikat.

Haned foie gras’ tööstuses. (Foto: L214 Éthique & Animaux) 
Sundtoitmise praktika on kümnetes riikides seadusega keelustatud

Just nagu Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Suurbritannias, Hollandis, Ameerika Ühendriikides ja veel mitmetes riikides, on sundtoitmine ka Eestis seadusega keelatud. Sellele vaatamata on nii meil kui ka mitmel pool mujal foie gras‘ toodete import siiski lubatud. Seetõttu on mõnes riigis – eesotsas Prantsusmaaga – endiselt elujõuline foie gras’ tööstus, mis sõltub suuresti ekspordituludest. Mitmed Eesti restoranid ja gurmeetoodete kauplused müüvad just sedasama imporditud ebaeetilist toodangut. Foie gras’ 2020. aasta globaalne turuväärtus oli hinnanguliselt 1,27 miljardit dollarit. Järgnevaks viieks aastaks ennustatakse turumahu kasvu.

Foie gras’ vastuoluline tootmisprotsess

Selleks et maks patoloogiliselt rasvuks, tuleb hanesid või parte sunniviisiliselt nuumata. Sundtoitmise protseduur, mida tehakse keskmiselt 2-3 korda päevas, näeb tavapäraselt välja nii: farmitööline hoiab ühe käega linnu kõrist kinni ja surub teise käega talle noka vahelt sügavale kurku metalltoru, mida on määritud mootoriõliga. Suruõhu abil pumbatakse linnu makku mitusada grammi rasvumist soodustavat jõusööta. Sundtoitmisega seotud protsesside lihtsustamiseks pannakse linnud kas üksi või mitme kaupa väikestesse puuridesse, kus neil pole võimalik end ümber pöörata ega tiibu sirutada, rääkimata ligipääsust veele ja kõigest muust, mida need intelligentsed ja tundevõimelised veelinnud liigiomaselt vajavad. 80% lindudest elavad kingakarbi suurustes individuaalpuurides. Neid hoitakse päikesevalguseta ja sundtoidetakse 2-4 nädalat. Lind on hukkamiseks valmis, kui tema maks on normaalsest kuni kümme korda suuremaks paisunud.

Farmilindude piinarikkad terviseprobleemid

Mainitud elutingimused tekitavad niivõrd tugevat stressi, et viivad psühholoogiliste häireteni. Maks muutub niivõrd suureks, et linnu jalaluud murduvad tihti ebaloomuliku keharaskuse all. Nuumhaned ja -pardid kannatavad rasvase maksa sündroomi all, mis tähendab, et nende maks on füsioloogiliselt kahjustunud ja ei suuda kehast jääkaineid välja viia. Mürgid voolavad verre, mistõttu saavad organid ja närvisüsteem kahjustada. See muudab intensiivfarmi elukvaliteedi veelgi madalamaks. Mõnikord lindude maksad lõhkevad ületoitmise tõttu või esineb lämbumist. Lindude pikad õrnad kõrid on tänu sundtoitmisele täis haavandeid. Tegemist on tootmisviisiga, kus farmilindude heaolule ei pöörata vähimatki tähelepanu – rääkimata elamisväärse elu tagamisest. Need targad linnud sisuliselt piinatakse surnuks. Kui neid ei hukataks, sureksid nad maksahaigustesse.

Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et Eestis lõpeks foie gras’ müük

Nähtamatud Loomad seisab selle eest, et Eesti restoranid ja kauplused lõpetaksid foie gras’ müügi. Laiemas plaanis annab see signaali välismaistele firmadele, kes veel eksporditulude toel selle julma tootmisviisiga tegelevad. Nähtamatud Loomad tõstab teadlikkust tihti tähelepanuta jäävate farmilindude heaoluprobleemide osas ja peab läbirääkimisi Eesti foie gras’d pakkuvate restoranide ja kauplustega, et veenda neid lõpetama selle roa pakkumist. Värske uuringu kohaselt ei poolda tervelt 67% eestlastest foie gras’ müüki. Juba üle 11000 inimese on kirjutanud alla Nähtamatute Loomade petitsioonile, mis näitab, et Eesti inimesed ei soovi näha selle ebaeetilise praktika jätkumist.

Milliseid maitseelamusi nautida foie gras’ asemel?

Näita, et oled kõrgelt teadlik ja vastutustundlik gurmaan, eelistades selle julma taustaga roa asemel muid maitsenaudinguid. Pärnus asuv Kohvik Kroon pakub oma menüüs hõrgutavat suupistevalikut taimse pâté de foie gras’, sibulamoosi, marineeritud ja täidetud minipaprikate ning röstsepikuga, mida saab süümepiinadeta nautida. Taimne foie gras on tervislikum, eetilisem, keskkonnasäästlikum ja märkimisväärselt soodsam. Proovi ka Taimse Teisipäeva läätse-šampinjonipasteeti, mis on inspireeritud foie gras’t.

Rohkem infot Nähtamatute Loomade tegemistest leiad siit: http://www.nahtamatudloomad.ee, oma allkirja lindude toetuseks saad anda siin veebilehel: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.