Miks lõpetas Maardu bussifirma Temptrans pankrotiga? (0)
Article title
Pankrotistunud AS Temptransi bussid Maardus. Foto erakogu

1. märtsil kuulutas Harju maakohus välja peamiselt Maardu linnas tegutsenud bussifirma Temptrans pankroti. Harju Elu uuris, mis ikkagi firmale saatuslikuks sai. Pankroti tagant paistavad nii aastatega kogunenud kahjum kui ka skandaalse röövmõrvari kõrvad.

Veel viie aasta eest näis olukord pilvitu. AS Temptrans kooskõlastas Tallinna-Maardu kommertsliinide 203, 209, 210, 221, 221A, 285, 286 ja 288 osas reisijateveo tingimused perioodiks 2016–2020. Kahe aasta eest lisandus ettevõttele Tallinna-Rohuneeme liin 114. Maardu linn kompenseeris Temptransile soodushinnaga sõitu teatud maardulaste gruppide eest.

Temptransi probleemid hakkasid avalikkuse ette jõudma eelmise aasta lõpus, kui 30. novembril arestiti ettevõtte neli sõidukit, millest kolm oli Mercedes-Benz Sprinter ja üks Mercedes-Benz Evobus klassi sõidukid.

Sõidukid pani kohtutäitur Kaire Põlts 27. jaanuaril avalikule elektroonilisele enampakkumisele, kuid enampakkumine nurjus, sest esialgu busside omandamise vastu huvi tundnud OÜ Liivi Kütus loobus.

Joodikust röövmõrvar tankistiks

AS Temptrans kanti äriregistrisse 28. mail 1996. Esimesed juhatuse liikmed olid Boris Tsvigun ja Ain Tats, aga erinevatel aegadel on ettevõtte juhatuses figureerinud ka Oleg Tsvigun, Nikolai Zelentsov, Miroslav Gerasõmiv, Margarita Gerasõmiva, Juri Jegorov, Andrei Zelentsov ja Aleksander Denistšev.

Nendest neli viimast – Margarita Gerasõmiva, Juri Jegorov, Andrei Zelentsov ja Aleksander Denistšev – lahkusid Temptransi juhatusest üheskoos 22. detsembril 2020. Siis nimetati juhatuse viimaseks ja ainsaks liikmeks Kalev Nergi, kes on värvikas persoon.

Viimase majandusaasta aruande esitas ettevõte 2019. aastal.

Praegu 60-aastast Kalev Nergit karistas Harju maakohus 6. veebruaril 2008 röövimise, mõrva, kelmuse ja teise inimese nimele väljastatud isikliku dokumendi kasutamise eest kaheksa-aastase vanglakaristusega. Karistusaja hulka arvati mehe eelvangistuses viibitud aeg alates 5. jaanuarist 2005.

Ehkki Nergi taotles 2009. aastal ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, jättis kohus kuus korda kriminaalkorras karistatud mehe soovi rahuldamata argumendiga, et Nergi puhul on alust arvata, et ta ei allu elektroonilise valvega kaasnevatele rangetele distsipliininõuetele.

Ühtlasi tõdes kohus, et Nergil on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega.

Pikaajalised probleemid

Nagu Harju maakohtu dokumentidest selgub, esitas AS Temptrans võlgniku pankrotiavalduse 8. veebruaril 2021. Ajutiseks pankrotihalduriks määrati 18. veebruaril Oliver Ennok, kelle hinnangul oli Temptrans püsivalt maksejõuetu.

Pankrotihaldur tuvastas, et Temptransil on likviidsusprobeeme olnud juba alates 2017. aastast. Nii oli ettevõtte kahjum siis 53 667 eurot, järgmisel aastal 154 185 eurot.

Viimase majandusaasta aruande esitas ettevõte 2019. aastal. Aruande kohaselt moodustas selle aasta müügitulu 1 817 575 eurot, sellest reisijateveo teenused moodustasid 99 protsenti.

31. detsembri 2019 bilansi kohaselt oli Temptransil vara 524 422 eurot, kohustusi 456 216 eurot, omakapital 68 206 eurot ja aruandeperioodi kahjum 105 053 eurot.

18. veebruaril 2021 bilansi kohaselt oli Temptransil vara aga kõigest 105 556 eurot, kohustusi 511 821 eurot, omakapital miinuses 406 265 euroga ja aruandeperioodi kahjum koguni 474 471 eurot.

Kuidas kriis sedavõrd järsku eskaleerus? Andmebaasidest nähtub, et ettevõtte käive oli 2020. aasta .1 kvartalis 225 862 eurot, .2. kvartalis 114 352 eurot, 3. kvartalis 53 159 eurot ja 4. kvartalis tagasihoidlikud 36 149 eurot.

Kui 2019. aastal alguses oli ettevõttel 84 töötajat, siis 2020. aasta lõpus kõigest 17.

Pankrotiavalduses väitis Temptrans, et probleemid algasid seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga, mis vähendas oluliselt liinide ja klientide arvu ning seetõttu ka äriühingu rahavoogusid. Püsikulude muutus jäi aga minimaalseks. Majandusliku olukorra parandamiseks kaaluti nii investorite kaasamist kui ka tegevuse laiendamist. Investoreid kaasata ei õnnestunud ning osanikud ei olnud valmis täiendavalt rahalisi vahendeid investeerima.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse hinnangul oli üheks Temptransi languse põhjuseks aga 1. juulist 2018 kehtima hakanud üle-Eestiline tasuta ühistransport, ehkki Põhja-Eesti piirkonnas hakkas kehtima tasuta osa vaid alla 20- ja üle 62-aastastele sõitjatele. See viis sõitjate arvu languseni kõikidel kommertsiinide vedajatel.

Praegu teenindab AS Sebe Tallinna ja Maardu vahelisi bussiliine 100, 101, 102, 103, 170, 171, 172 ja 173, AS Hansabuss liini 180 E. Temptransi käes olnud liinid 203, 209, 210, 221, 221A, 285, 286 ja 288 enam käigus ei ole.

Bussid kanditi ettevõttest välja?

18. veebruari 2021 bilansi seisuga oli Temptransil vara summas 105 566 eurot, millest raha moodustas kõigest 4 eurot, nõuded ja ettemaksed 10 593 eurot ning materiaalne põhivara 94 959 eurot

Temptransi poolt kohtule esitatud andmete kohaselt oli ettevõttel seitse sõidukit: kuus Mercedese väikebussi ja üks Volkswagen, mille orienteeruv väärtus eurodes oli kokku 18 900 eurot.

Transpordiameti 25. veebruari 2021 andmete kohaselt oli liiklusregistris võlgniku nimel aga 17 sõidukit: lisaks Mercedestele ja Volkswagenile ka üheksa Volvot ning üks Scania.

Ühtlasi selgus, et Temptrans oli viimase kolme aasta jooksul võõrandanud teistele ettevõtetele kokku 22 sõidukit.

Enim ehk 11 sõidukit oli Temptrans 2020. aastal võõrandatud AS Annistonile, mille juhatuse liikmed on Aleksander Denistšev ja Julia Gerasõmiva. Seesama Aleksander Denistšev istus ka Temptransi juhatuses aastatel 1998–2020. Koos Julia Gerasõmivaga on ta alates 2018. aastast ühtlasi Temptransi aktsionär.

Kaks sõidukit oli võõrandatud AS Esvil-Reisidele, mille aktsionärideks on Andrei Zelentsov, Margarita Gerasõmiva ja Julia Gerasõmiva. Neist Andrei Zelentsov istus Temptransi juhatuses aastatel 2008–2020, Margarita Gerasõmiva aastatel 2009–2020.

Ehkki Temptrans esitas pankrotihaldur Oliver Ennokile väljavõtte müüdud sõidukitest, siis ettevõtte arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu tasumised sõidukite eest.

Eriskummaline on seegi, et ehkki ei AS Anniston ega AS Esvil-Reisid ei ole Temptransile saadud busside eest maksnud, on Temptrans justkui võlgu neile endile. Nii nõuab Anniston Temptransilt 82 223 eurot, Esvil-Reisid aga 107 554 eurot.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.