Mida mina Euroopa Liidu toetustest saan? (0)

Enamik meist on märganud Euroopa Liidu logo plakateil, mis ehivad maanteede alguspunkte, suuri muuseume ja külastuskeskuseid, koolimaju ja tervisekeskuseid.

Nii võib jääda mulje, justkui rahastataks peamiselt taristuprojekte ja ehitataks vaid suuri hooneid. Paljud kasusaajad jäävad seega varju, sest igale nõustamisteenust või käendust saanud inimesele ju logokleepsu külge ei pane.

Riigi tugiteenuste keskus haldab Euroopa Liidu struktuurifondide korraldusasutusena toetuste andmebaasi, kus on tallel kõik 17 aasta jooksul üle Eesti toetusraha abil ellu viidud rohkem kui 37 000 projekti. Suurim toetus, 187 miljonit eurot on läinud tööturutoetuste rakendamiseks ning ümberõppevõimaluste tagamiseks. Teisel kohal enim toetust saanud projektina on ettevõtjate laenukapitali kättesaadavus ning neile laenude ja käenduste andmine – kokku ligi 140 miljonit eurot. Need on projektid, mis aitavad inimest kõige otsesemalt ning annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele, peredele, töötuks jäänud inimestele.

Eurotoetused Harjumaal

Harjumaa on enim toetusmeetmeid rakendanud maakond Eestis, suurim projekt seni on olnud üle 106 miljoni euro saanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus. Suured projektid olid ka Ülemiste liiklussõlm ning Tallinna ringtee ja Haabersti ristmiku rekonstrueerimine.

Toetusmeetmete abil on kohandatud puudega inimeste kodusid nii Tallinnas kui ka Saue, Keila, Harku ja Saku vallas; renoveeritud Aruküla mõisahoone katus ning Padise kloostrikompleks; keskkonda säästvamaks arendatakse Rae tehnoparki; toote- ja teenusearenduse tuge on saanud tuhanded ettevõtted. Tänu ühtekuuluvusfondile luuakse modernne tänavavalgustustaristu nii Kostiverre, Raasikule kui ka Tallinna.

Kokkuvõtvalt toetatakse projekte väga laias spektris – Euroopa Liidu toel arendatakse nii Harku valla haridusjuhte, integreeritakse HEV-i õpilasi Saku valla tavakoolidesse kui ka rajatakse Saue biokütuse katlamaja ja Keila linna jäätmejaama, rääkimata suurprojektidest, riigigümnaasiumitest, mis luuakse Tabasallu, Laagrisse ja Jürisse, et tagada lastele hea õpikeskkond. Euroopa Liit toetab kümneid tuhandeid projekte, et panna õlg alla Eesti eri piirkondadele.

Kui soovid rohkem teada oma piirkonna eurotoetuste kohta, küsi riigi tugiteenuste keskusest press@rtk.ee.

Martin Karro, EL-i toetuste korraldusasutuse juht riigi tugiteenuste keskuses

Eesti saab Euroopa Liidult aastatel 2021–2027 struktuuritoetusteks 3,37 miljardit eurot

Järgneva Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste rahastusperioodi toetused jagunevad järgmiste valdkondade vahel: “Nutikam Eesti”, “Rohelisem Eesti”, “Ühendatum Eesti”, “Sotsiaalsem Eesti” ja “Inimestele lähedasem Eesti”.

“Eesti majandus on kasvanud ja liikunud oluliselt lähemale EL-i keskmisele majandustasemele. Kui eelmistel eelarveperioodidel keskendusime põhivajadustega seotud investeeringutele: teedele, veetaristule, haridusasutustele, haiglatele ning teenuste arendamisele, siis nüüd on fookuses nutikam ja rohelisem kasv. Õnneks langevad need kenasti kokku Euroopa Liidu prioriteetidega: digi- ja rohepöördega,” selgitab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juht Kadri Tali.

“Digipöördele struktuurivahendite toel uue hoo andmine on “Nutikama Eesti” üks peamisi rõhuasetusi. Võrreldes eelmist ja uut rahastusperioodi, on plaan investeerida senisest enam teadusarenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondades koostöö tõhustamisse teadusasutuste ja ettevõtjate vahel ning uuenduslike digitaalsete lahenduste juurutamisse. Eesti ettevõtete digitaliseeritus ja automatiseeritus on võrreldes teiste EL-i riikidega märksa madalam, mistõttu keskendutakse struktuuritoetuste abil seniste ärimudelite ümberkorraldamisele, uute toodete ja teenuste väljatöötamisele ning seeläbi ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisele.

Ettevõtluse kõrval on oluline jätkata ka digiriigi arengu toetamist, et avalike teenuste kasutamine oleks kodanikel ja ettevõtetel mugavam ja kiirem ning investeerida kvaliteetsesse ja kiiresse internetiühendusse koos 5G-võrguga nii elu- ja ettevõtluspiirkondades kui ka suuremates transpordikoridorides,” ütles Tali.

Rohe-eesmärkide saavutamiseks on Eesti kolme Euroopa Liidu eelarveperioodi abil investeerinud ligi miljard eurot puhta joogi- ja reovee käitlusse, uuel perioodil keskendutakse järgmistele valukohtadele. Näiteks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on meil vaja hoonete energiatõhusust suurendada. Tali sõnul suuname sinna ligi 400 miljonit eurot – umbes pool roherahast. Kavas on arendada nii trammiliiklust kui ka kõnni- ja jalgrattateid ning toetada “Ühendatuma Eesti” raames raudteevõrgu elektrifitseerimist, et muuta rongiliiklus keskkonnasõbralikumaks ja kiiremaks. Samuti on kavas jätkata 2 + 2 maanteede ehituse ja rekonstrueerimisega.
Üks suurtest väljakutsetest kliimaeesmärkide saavutamisel on jäätmekäitluse tõhusam korraldamine – 2018. aastal läks vaid 28% kodumajapidamiste jäätmetest ringlusesse.

Arvestades demograafiliste trendidega, jätkatakse “Sotsiaalsema Eesti” raames põhikoolivõrgu korrastamist. Kohalikel omavalitsustel aidatakse renoveerida koolimaju, muuta neid energiatõhusamaks ning multifunktsionaalsemaks, tuues koolihoonetesse muid kohalikke teenuseid. Uued struktuuritoetused on suunatud üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste integreerimisele. Hea näide on pilootprojektina Viljandi haigla. Tervishoiuinvesteeringute ning hoolekandereformi kõrval on “Sotsiaalsema Eesti” eesmärgi raames kavas panustada elukestvasse õppesse ja tööturu vajadustele vastavate oskuste arendamisse.

Regionaalse suunitlusega eesmärgil “Inimestele lähedasem Eesti” on kaks fookust: linnapiirkondade arendamine, mis keskendub linnaruumi arendamisele ja targa linna pilootlahendustele ning regionaalne ettevõtlus ja kohalike avalike teenuste pakkumise arendamine.

Rahandusministeerium loodab saada rahastusplaanidele Euroopa Komisjoni heakskiidu aasta lõpuks ning seejärel avada meetmed esimesel võimalusel. Loe lisaks www.rahandusministeerium.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.