Pühapäeval kogunes Keila Aiandus- ja Mesindus Seltsi õppepäevale kolmkümmend inimest. Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk (70) alustas sõnadega: “Tore on olla mesinike sumina keskel. Mesilaste sumina keskel veel olla ei saa.”

Samas tõdes Kilk, et mõnes kohas on mesilaste puhastuslend juba toimunud: “Eks mõni pesa on pealt soe ja mõnel on haue sees.”

Kilki sõnul saab vanade mesilaste elukaar otsa märtsis-aprillis. Samal ajal kasvatatakse uusi noori mesilasi ehk toimub põlvkondade vahetus. Haudmetipp on enne jaanipäeva. “Siis hakkab haue pisut vähenema, aga mesilasi koorub üha rohkem välja,” ütles ta.

Kui talvemesilase elu kestab 6-7 kuud, elab suvemesilane vaid 35-40 päeva, sellest kuni 20 päeva tegeldes tarusiseste töödega ja seejärel korjemesilasena 15-20 päeva – korjetöö käigus kuluvad suvemesilase tiivad ja organism kiiremini läbi.

Kilgi sõnul jagunevad Eestis peetavad mesilased kolmeks: kraini mesilased, itaalia mesilased ja buckfasti mesilased. “Meil on viimase sajandi jooksul mitmeid erinevaid mesilasrasse sisse toodud ja teistega ristunud,” tõdes ta.

Aastas on häid korjeilmu 12-15, kesiseid või rahuldavaid 15-20. Hea ilmaga kogub mesilaspere kuni 10 kilo mett päevas. Korjatavast meest sööb pere ise aastas ca 100 kilogrammi. Kui pere kogutoodang on 150-160 kilo, jääb sellest mesinikule umbes kolmandik.

Kes kimbutab mesilast?

Oluliseks pidas Kilk mesilaste rahulikkust, sõbralikkust, talvitumis- ja haiguskindlust ning saagikust. Kilk rõhutas haiguskindluse olulisust, et mesilaspere suudaks vastu seista erinevatele haigusetekitajatele, nagu näiteks varroalest.

Varroalest tungis Eesti alale kaheksakümnendate teisel poolel. Mesinik peaks juba augustikuu alguses tegema mesilasperedes tõhusat varroatoosi tõrjet, et vähendada varroalestade kahjustusi suve lõpus kasvavatele talvemesilastele.

“Kui mesilaspere läheb talvituma 1500 lestaga, ei ela ta talve üle,” hoiatas Kilk. “Varroalestal on kaasas terve bukett viirusi ja ühiselt kärbivad nad mesilaste elukaare üsna lühikeseks.”
Mesilasi võivad talvel kimbutada linnud, näiteks hallrähn ja roherähn, kes toksivad tarudesse augud, et mesilastele ligi pääseda. Mesilasi sööb tihane, kelle saab küll mõneks ajaks eemale meelitada puu otsa riputatud rasvapalliga.

Ameerikas antakse mesilastele pudersööta koos antibiootikumidega, kuid Euroopa Liidus, seega ka Eestis on see keelatud.

Mesilastaru võib rüüstata nugis, kelle vastu aitab jahimeeste pandud lõks. Kui tarule panna ümber metallvõrk, on sellest abi nii nugise kui lindude vastu.

Vahel tungivad mesilastarusse hiired. Nende peletamiseks on mõistlik tarusse seada paar hiirelõksu, lennuava ette aga hiireriiv või hiiresiiber.

Probleeme on ka karudega. 2015. aastal kandsid Kilki andmetel karude tõttu kahju 78 mesinikku, kellel rüüstati kokku 288 mesilasperet. Neile hüvitati kahjusid 63 300 euro ulatuses. Karude tõrjeks võib tarud ümbritseda elektritaraga, ent seegi ei aita alati – karu võib end tara alt läbi kaevata.

Kuidas elada üle talv?

Tõsine katsumus mesilastele on talve üleelamine. Tarus mesilaskobara väliskihis peab temperatuur olema vähemalt 6-7 kraadi. “Kuskil 5 kraadi juures nad kohmetuvad, lihased kangestuvad ja siis on juba koomas,” ütles Kilk.

Lumerohke talve ajal võib märg lumi vajuda umbpõhjaliste tarude lendla peale ja sulgeda lennuava ning värske õhk ei liigu tarusse. Tänavu lumerohkus ei kimbuta, probleemiks on aga pakase vaheldumine sulailmadega. Suur temperatuuri kõikumine nimelt häirib mesilaste rahulikku talvitumist ja nende bioloogilist kella.

Ants Toomsalu peab Keila linna lähedal kümmet mesilasperet, millega teenitav tulu on pensionilisaks. 

Korralik mesinik peab varakevadel pärast puhastuslendu tegema mesilasperele kiirläbivaatuse. Tuleb teha kindlaks, et mesilastarus on vähemalt 10-kilone söödavaru. “Mesilaspere võib veel varakevadelgi surra nälga,” hoiatas Kilk. Et mesilased talve st kevadesse jõuaksid, võib neile toidulisaks panna panna pudersööta, kevadsooja lähenedes ka suhkrulahust.

Ameerikas antakse mesilastele pudersööta koos antibiootikumidega, kuid Euroopa Liidus, seega ka Eestis on see keelatud.

Varakevadel tuleb puhastada taru lennuavad, et mesilased saaksid teha 50-60 minutit kestva puhastuslennu. Siis on mõistlik korpustarudel vahetada talvelangetisega tarupõhi puhta vastu. Lamavtaru põhi tuleks puhastada soojema ilma saabudes pere läbivaatuse käigus.

Praegu on meekilo hinnaks 9-10 eurot. “See hind on selle töö kohta liiga madal, mida tuleb teha,” kurtis Toomsalu.

Hiljem aprillis tuleb kontrollida, kas tarus on elujõuline ja paardunud emamesilane ja korralik haue. Emata pere võib kokku panna säärasega perega, kus võib olla küll vähe mesilasi, aga on korralik munev ema. Vajadusel võib mesilasperele andmiseks emamesilase osta, aga Eestis kasvatatud emad saavad suguküpseks alles jaanipäeva paiku.

Harjus palju hobimesinikke

Teiste seal võttis mesinike õppepäevast osa Keilas elav harrastusmesinik Ants Toomsalu (69). Praegu on tal kümme mesilasperet linna lähedal tuttava taluniku maadel. Neist pooled on toodangupered, ülejäänud noored pered.

Praegu on meekilo hinnaks 9-10 eurot. “See hind on selle töö kohta liiga madal, mida tuleb teha,” kurtis Toomsalu.

Eelmisel aastal sai Toomsalu mett 50 kilo ringis, üle-eelmisel 120: “Minu saagid on väga väikesed. Ma olen lihtsalt pensionär.” Toomsalu sõnul on Keila kandis aga ka sääraseid mesinikke, kellel on üle saja mesilaspere.

Keila Aiandus- ja Mesindusseltsis käib koos 15-20 mesinikku. “Harjumaal võib olla kokku mõnisada,” arvas Toomsalu.

Kilki väitel on Eesti hinnanguliselt 6000 mesinikku. Neist 40-50 elavad ainult mesindusest saadava tulu peal ning 150-200 saavad sellest olulise osa sissetulekust.

Eelmisel aastal koguti Eestis kokku 750 tonni mett, mis on tavalisest saagist umbes 300 tonni võrra vähem.