Märjamaa vallast kiputakse maade ja majadega Saue valda (0)
Article title
Ivar Espenberg tütar Emmaga Eharanna kodutalu ees einestamas. Pereema Ethel oli foto võtmise ajal Nissi kooli lapsevanemate koosolekul. FOTO: Andres Tohver

Märjamaa valla Kohatu küla Eharanna ja Raja kinnistute omanikud on esitanud Saue vallavalitsusele avalduse, millega soovivad muuta nii valdade kui maakondade piiri.

Õigupoolest on Kohatu külasid Eestis kaks. Neist suurem, kus elab 129 inimest, kuulub Saue valda Harjumaal. Väiksem, 42 elanikuga Kohatu on Märjamaa vallas Raplamaal.

11. septembril 2018 esitas kaks Märjamaa valla Kohatu küla peret avalduse, milles nad soovisid, et nende kinnistud – Eharanna ja Raja – arvataks Saue valla koosseisu.

Eharanna talu ostsid keskealised Ivar ja Ethel Espenberg kaheksa aasta eest, praegu sirgub seal ka pisitütar Emma. Raja talus elab pensionäridest abielupaar Malle ja Rein Pikk, kellest Mallele on see sünnikodu.

Kallis lasteaiakoht

“Ma olen ettevõtja. Minul on Tallinnas Männikul väike loovuspood. Müün keraamikutele, koolidele ja lasteaedale ahjusid, savi ja glasuure,” räägib Eharanna elanik Ivar.

Psühhoterapeudiks õppinud Ethel on alates sügisest Nissi kooli õppealajuhataja, Emma käib kolmandat aastat Riisipere lasteaias. Nii Nissi kool kui Riisipere lasteaed paiknevad 20-kilomeetrise autosõidu kaugusel Saue vallas.

Alternatiiviks oleks koduvalla lasteaed Märjamaa alevis, kuid otsetee sinna on praktiliselt läbimatu. Kaarega Nurme, Pajaka ja Varbola kaudu Märjamaale sõites tuleb 40 kilomeetrit.

Riisipere lasteaiagi puhul oli probleeme. “Saue vald teatas, et lasteaiakoha tasu on 50 eurot kuus oma valla lastele. Neile, kes tulevad väljaspoolt valda, on 100 eurot kuus,” meenutab Ivar.

“Mõtlesime, et äkki peaks mingi kinnisvara soetama “piiri taha”. Siis kirjutasime lihtsalt 1. jaanuariks lapse tuttavate juurde Saue valda sisse,” räägib Ivar.

“Kui me liigume, liigume Tallinna poole,” selgitab Ivar.

Häda külavaheteega

Sarnane olukord on Pikkide peres. “Me satume Märjamaale aastas paar korda, Turbasse nädalas kaks korda,” räägib Malle. “Me käime poes ja linnas,” lisab Rein.

Saue valla piirini on Ivari ja Etheli kodust kilomeeter maad. “See teejupp on problemaatiline jupp. Teehooldamine käib niimoodi, et kõva häält tuleb teha, siis äkki tuuakse koormake kruusa siia,” kirub Ivar Märjamaa valda.

“Saue valda minekuga tekib mugavusboonus. Tee on lahti, tee on remonditud. Palju paremini hööveldatakse, auke on vähem,” loodab Malle.

Häda on ka postiga. “Kui ümbrikule on märgitud Kohatu küla, siis kiri jõuab Sipa postkontorisse. Sipa postiljon teab, et tema seda siia ei saa toimetada. Siis kiri saadetakse tagasi posti sorteerimiskeskusesse ja saadetakse meile Turba või Lehetu kaudu. Aega kulub kaks korda kauem kui tavaliselt,” kurdab Ivar.

GPS jällegi juhatab sõitjaid Kohatusse veel Märjamaa suunalt. “Ükskord kiirabiauto tuli nõnda naabrimehele, jäi sinna kinni ja läks katki,” meenutab Ivar.

Kuidas valda vahetada?

Enne avalduse esitamist rääkis Ivar Saue vallavanem Andres Laisaga. “Põhjendus oli, et tegelik tõmbekeskus on Riisipere,” meenutab Laisk.

Saue vallavolikogu 25. oktoobri 2018 otsusega “Harju maakonna Saue valla ja Rapla maakonna Märjamaa valla vahelise piiri muutmise algatamine” tuldigi kahe pere soovile vastu.

“Märjamaa vallavolikogu andis piiride muutmiseks oma tingimusliku nõusoleku 19. veebruari 2019 otsusega. Tingimuseks oli see, et piiride muutmise kulud tasub Saue vald,” selgitab Märjamaa valla planeerimise ja maakorralduse spetsialist Katrin Kalmus.

Eharanna kinnistu on 4,24 hektarit, Raja 7,3 hektarit. Saue vallaga liidetakse veel kinnistud Märjamaa metskond 283 (7,64 hektarit), Märdi (12,08 hektarit), Sõeru (7,53 hektarit) ja Aasa (44,71 hektarit), kus püsielanikke peal ei ole.

“Kinnistuid tuleb liita rohkem, sest muidu ei saaks Raja ja Eharanna talusid Saue vallaga ühendada,” selgitab Malle. Ühtekokku kasvab Saue vald Märjamaa valla arvelt 83,5 hektari võrra.

Praegu selgitatakse küsitlusega välja naaberkinnistute omanike arvamused. Kirjad saadeti 18 maaomanikule selles alas. Vastamiseks on aega 30. septembrini.

“Kui keegi oma arvamust ei saada, siis see tähendab “jah” sõna,” muigab Ivar. “Lõpliku otsuse võimaliku muudatuse kohta teeb vabariigi valitsus,” lisab Laisk.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.