Viimase majandusprognoosi koostas rahandusministeerium eelmise aasta sügisel. Selle alusel koostati tänavune riigieelarve. Prognoosi järgi pidi Eesti SKP eelmisel aastal kahanema 5,5% ja sellel aastal kasvama 4,5%. Riigieelarve nominaalne defitsiit pidi eelmisel aastal olema 6,6% SKP-st ja jääma enam-vähem samale tasemele ka tänavu.
Tegelikult osutus olukord majanduses ja sellest tulenevalt ka riigieelarve tulude laekumises märgatavalt paremaks. Eelmise aasta majanduslangus Eestis oli üks väiksemaid Euroopas.
Senini kehtiv rahandusministeeriumi sügisprognoos nägi ette maksutulude viieprotsendilist langust eelmisel aastal. Tegelikult näitavad 11 kuu maksulaekumise andmed, et võrreldes 2019. aastaga vähenesid maksulaekumised vaid 84 miljoni euro võrra. Lisaeelarvega vähendatud maksutulude laekumise 12 kuu plaan sai täidetud juba 11 kuuga.
Eesti Panga viimane majandusprognoos avalikustati eelmise aasta detsembris ja selle järgi peaks Eesti eelmise aasta SKP langus olema vaid 2,5%. Sellest prognoosist lähtudes oleks riigieelarve nominaalse defitsiidi vähendamine võimalik ka ilma täiendavate meetmeteta.
Rahandusministeeriumi andmetel oligi novembri seisuga eelarvepuudujääk 4,3 protsenti SKP-st. Vähetõenäoline, et see detsembriga oluliselt muutuks. Samas ka nelja protsendi suurust riigieelarve puudujääki SKP suhtes ei saa põhjendada vaid majanduslangusega, mis jäi oodatust pea poole väiksemaks. Probleem on selles, kui koroonakriisi piirangute tõttu maksutulud eelmisel aastal ei kasvanud, siis riigieelarve oli kavandatud korraliku kasvuga. Tulude laekumise vähenedes oleks ka avalik sektor pidanud olema erasektoriga solidaarne ja oma kulusid kokku tõmbama.
Laenuraha jooksvate kulude katteks
Kuna riigieelarve defitsiit jääb väga suureks ka vaatamata tulude laekumise paranemisele, siis jätkuvalt kulub palju laenuraha, et riigi jooksvaid kulusid katta. Likviidsusreservi koondandmetest tuleneb, et eelmise aasta kokkuvõttes kulus laenuraha 1,6 miljardit eurot. Võib küsida, et mida me selle laenuraha eest vastu saime? Rahandusministeeriumi andmetel kasvatasid näiteks investeeringud riigieelarve kulusid eelmisel aastal vaid 59 miljoni euro võrra.
Tänavu on riigieelarves teedevõrgu arendamise ja ehituse raha 143 miljonit eurot, sellest kolmandik eurotoetused.
Tänu eeldatust paremale maksulaekumisele peaks jääma väiksemaks ka käesoleva aasta eelarvepuudujääk. Eelmise aasta sügisel rääkis rahandusminister, et tänavu on vaja laenu juurde võtta 2,4 miljardit eurot, seega koos eelmise aasta 1,6 miljardiga kuluks kahe aastaga laenuraha 4 miljardit eurot. Kuna eelmise aasta riigieelarve eeldatust väiksem puudujääk ja tulude parema laekumise trend kanduvad üle ka käesolevasse aastasse, siis võib tänavune laenuvajadus jääda väiksemaks.
Oluliselt väheneb raha tee-ehitusse
Sellele vaatamata jääb Eesti laenukoormuse kasv pretsedenditult kiireks. Investeeringute kasvutempo jääb sellest suurelt maha ja sõltub pigem eurotoetustest. Siinkohal olgu näiteks hiljuti valitsuses kinnitatud järgmise nelja aasta teehoiukava. Tänavu on riigieelarves teedevõrgu arendamise ja ehituse raha 143 miljonit eurot, sellest kolmandik eurotoetused. Aastaks 2023 kahaneb teedevõrgu arendamise raha 28 miljoni euroni. Lisaraha loodetakse sinna juurde saada järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarveperioodi rahadest, aga ka see ei kata selle valdkonna järgmiste aastate alarahastust. Ka tee-ehitusega seotud ettevõtete liidu juht Sven Pertens on öelnud, et teede remondivõlg on 700 miljonit eurot, kuid uue teehoiukava kohaselt väheneb järgmise kolme aasta jooksul rahastamine hüppeliselt, sealjuures investeeringud uute teede ehitamisse vähenevad üle kuue korra.
Tulevikule mõeldes peaks laenuraha minema mitte jooksvate kulude katteks, vaid investeeringuteks, mis toovad tulu tulevikus. Nii ei tohiks olla, et laenuraha kulub ära igapäevasteks kuludeks ja investeeringute tegemisel on lootus põhiliselt eurotoetustel.
